Feed on
Posts
Comments

Sõbrad, väga mõnus on teie kommid lugeda, aga kahjuks ma hetkel ei tule siia väga tihti. Isegi emaili ei vaata. Elus on nii, et olen viimasel ajal äärmiselt hõivatud, pean  sel aastal väga tõsiselt õppima. Juba kahendal aastal kukkusin läbi sellel eksaamil, isegi kui sel aastal ma olin parimate kandidaadite hulgas.

Õnneks oli mul hiljuti võimalus eesti keelt kasutada, Riina Kionka pidas kõnet Sevillas ja sain temaga ja teiste diplomaatidega ühes restoranis sööma. Aga põhimõtteliselt viibin kogu aeg oma raamatutega… Hetkel õpin 15-minuutilist kõnet euroopa rahanduspoliitikast.

Mõnikord juhtub nii, et ma sisestan mõne lause googlisse, et teada saada, kas see on grammatiliselt õige lause või mitte. Eks tahan teada saada, kas eestlased tegelikult nii räägivad.

Ja mis siis juhtub? Kujutage ette, tulemuseks annab google tegelikult mõne naite. Aga neid lausi pole kirjutanud mingi tõeline eestlane, vaid mina ise. Olen vist ainuke, kes kirjutab käändeid niimoodi või mõtleb välja selliseid väljendid…

Nii et parem küsin teie käest. Kuidas võiks öelda “to be left without their trip“, “quedarse sin viaje“? Arvasin, et võib öelda et koondis “jääb ilma reisita”. Aga kui sisetan selle googlisse, tema viitab tagasi siia.

Lugesin üleeile, et…

Selle aasta lõpuks planeerida soovitud Eesti koondise turneed Hispaanias, kus taheti kohtuda kolme sealse provintsi koondistega, ei toimu. “Ametlikult seda kordagi kinnitatud ei olnud ning lõpuks osutus selle organiseerimine liiga keeruliseks”

Minu teades peab Hispaania varsti Eesti vastu mängima, nii et hispaanlasest jalgpallifannistel peaks olla huvi Eesti vastu. “Lootsime, et kui sattusime Hispaaniaga ühte alagruppi, siis on lihtsam seda asja ajada, aga ei õnnestunud.”

equipo

Need, kes on Hispaanias elanud, mõistavad kindlasti millises mõttes oli organiseerimine “liiga keeruliseks”. Põhjused võivad olla näiteks sellised:

  1. Hispaania koondistele pole internetilehekülg
  2. Lehekülg on ikka, aga see on väga vana lehekülg ja andmeid pole enam aktuaalsed. Keegi ei oska uusi andmeid sisestada. Viimane update: 2001 aastal
  3. Hispaaia jalgpallurid ei taha detsembris mängima. Ilm on liiga külm.
  4. Hispaania koondistel keegi ei oska inglise keelt. Ainult ühe koondise liige oskab küll (ta on brasiillane), aga keegi ei tea, kus ta on.
  5. Keegi ei vasta e-kirju.
  6. Hispaania korraldajad lubavad, et helistavad eesti koondile reedel. Reedel aga keegi ei helista, ja nende büroos keegi ei võta telefoni.
  7. Inimene, kellega tuleb kõik kokku leppida, ei ole veel tööle jõudnud. Ütlevad, et ta otsib pargimisplatsi. Millal ta tuleb? Kas pärast viisteist minutit? Kas pärast kolm tundi? Vastus: “Ma ei tea”.

Need põhjused võivad kuulata sürrealistlikult, aga mõned neist on täiesti võimalik. Hääldus on siinkandis uskumatult ebaefektiivne.

Pole imet, et eestlased, kes on e-riigile harjunud, leiavad mõistmatused raskused, kui püüavad hispaanlastega midagi organiseerima!

Hiljuti ütlesin Keelek6rvale, et “õnneks saab igaüks aru, kui meie (välismaalased) kirjutame kääneid hoopis välesti”. Aga kas meie (muukeelsed) saame ilma käänetamise oskuseta eesti keelest aru?

Tänases Päevalehes leidsin huvitavat näidet:

Vene raudteejuht külastab Savisaart ja Puusepa hauda

Teie jaoks on see tavaline lause. Minu jaoks oli see eesmapilgult päris vapustav uudis.

Kas Edgar on surnud? Kas on ta juba oma haudu ostnud ja üles ehitatud? Kas tema kolleegid valmistati tema jaoks haua? Kas see oli kingitus nende poolt (nt sünni- või suripäevaks)? Või on see (не дай бог) veel uus ausammas sambaste maal (prõnksõdur Savisaare näoga)?

Asi on selles, et “Saavisart” ja “Saavisare” kõlab natuke samasuguselt. Kui käänetamist ei oska, siis igaüks võib mõista, et tegelikult külastas vene raudteejuht Savisaare haud.

saar 1. <30: saare, saart> (puu). Saare+laud, +mets, +pakk ‹-paku›, +puit, +puu. Saar+vaher bot

Mis siis teha, kui käändeid ei tea (või lihtselt oled liiga laisk, et selle peale mõtlema, kas on see ainsuse omastava või ainsuse osastav)?

Sel juhul aitab ainult kaine mõistus.

puertosevillaantiguo.jpg“Polegi ehk utoopiline loota, et igas sadamas on lisaks kohalikule eestlasele ka vähemalt üks põliselanik, kel eesti keel suus”, kirjutas kunagi mu hea Tartu sõbranna Anneli Roose.

See soovi on vähemalt Sevilla sadamas (pildil) nüüd täiendatud - siin elab peale kohaliku eestlasi (ehk Mari) üks põliselanik (ehk mina), kes enam vähem räägib eesti keelt. Aga ta räägib natuke teistmoodi. Nagu ütles mulle üks humoorikas vene sõbranna, ma räägin “хорошо, но неправильно” ;)

Või, nagu ütles üks vaeseke ja abitu vestleja internetis mu kommi vastades:

“Juan, sinu soovitus kõlab kui eesti keel, aga aru ei saa tuhkagi ;)”

Loomulikult. See oli Hispaania lõunaosa dialekt! ;)

Aga mis mina arvan? Üldiselt olen oma tasemega rahul (kui vestluspartner aru ei saa, see on teine küsimus, hehe). Saan ilma raskustega ajalehi lugema ja raadio kulama. Veel apriilisündmuste ajal oli minu jaoks arvamusartikleid lugemine päris raske tegevus. Ja lugesin vapustavalt aeglaselt! Tundide kaupa istusin Ekspressi artikli peale ees.

Septembris arvasin et detsembriks saan juba eesti keelt selgeks ja saan hakkama “Tõde ja Õigus II” kirjutada ;) Nüüd aga tean, et keeleoskust ei saa nii kiiresti arenema, eriti kui inimene peab teiste asjadega tegeleda. Seda võime keeleteaduslikult nimetada “eesti keele õppimise lõpmatu kurv”.

puertosevilla.jpg

Mu plaanid oma eesti keele oskust arendamiseks on väga lihtsad - kuigi hetkel ei õpi uusi eesti sõnu, tegelen peaaegu iga päev eesti keelega. Vähemalt natuke. Loen Eesti Päevalehe juhtkiri, ja kui veel aega leian, siis kuulan mingit raadiosaadet või vaatan Aktuaalset Kaamerat. Seda teen vähemalt korda nädalas.

Teisel pool on see nii, et rääkimine ja kirjutamine on veel minu jaoks päris raske. Selle parandamiseks arvasin, et tuleb aeg ajalt lihtsad, ilusad eesti väljendid ära õppida. Algustasin õpikuga “Naljaga pooleks”, milles on väga head dialoogid. Sealt õpin kasulikd väljendid, nagu:

Oled kohe seda nagu, et Pariis sobiks sulle

või

Siis meil ei olegi üks tee

Mis sa sellest arvad, kui saaks õige veel kokku?

Eks kui ma kunagi ütlen sulle selliseid lausi, lihtsalt harjutan uusi väljendeid ;)

Lõpude lõpuks, leian et blogis kirjutamine on ka väga kasulik. Mu eesmark on lihtsalt kirjutama, ja ma ei muretse oma vigade pärast. Igal juhul pole mulle aega kõigi vigade pärandamiseks. Nii et parandusi ja soovitusi võib muidugi teha, aga 100%-selt õigesti rääkima ei ole mu siht. Vähemalt praegu, in the long run (=pikas perspektiivis, Kaur lässt grüssen) väga tahaks küll ilusasti rääkima.

PD.- Orkutis on nüüd üks kogukond meie vähemuste jaoks, millele igaüks võib liituda: Sevilla, väike Eesti linn.

Inno ja Irja poolt korraldatud erakorralistel eesti seksikaim meesblogija välimistel mina pole esindatud. Milles võib põhjus olla?

  1. Ma ei ole eesti blogija, sest tegelikult ma ei ela eestis ja eestlane ma ei ole. Pigem ma olen eestikeelne blogija
  2. Ma üldse ei ole seksikas, niiet pole mõtet, et ma osaleks sellistel välimistel
  3. Ma olen liiga seksikas

Õige vastus on muidugi number kolm :D

Muide, ma ei tea kes on selles nimekirjas seksikam. Küsitluste järgi on naiste hulgas seksikam Sophisticat. Mis puudutab mehi, pean tunnistama et hääletasin Elveri poolt, sest ta oli ainuke, kes korraldas korraliku välimiskampaanja.

Aga ärge muretsege, kallid fännid, homo ma (veel) ei ole!

PS.- Hääletamine on läbi! Laupäeval olid suured järjekorrad Narvas vene konsulaadi eest, aga nüüd ei saa enam hääletada. Tulemused võib näha siit ja siit.

Selles postituses otsustasin panna neid sõnu, mida viimaste nädalate jooksul selle lehekülje külastajad sisestasid googlis, et leia mind.

Jagasin sõnu kolmes rühmades: sõnad, mis on enam-vähem armastusega seotud; sõnad, mis puutuvad keeleteadusse; ja teised sõnad.

Huvitav, kas nad leidsid, mida nad otsisid?

Vaevalt küll! ;)

Armastus:

  • ilusad sõnad tüdrukule
  • eesti mehed
  • tibi tähendus
  • ilus tibi
  • tibi
  • estonian girl
  • hispaanlased eestis
  • hispaanias elavad eestlased

Keeleteadus:

  • estonian beautiful language
  • eesti keel raske keel
  • estonian secret language <<<<<<<<<<< !!!!!!!!
  • eesti keel raske
  • падеж osastav
  • eesti keele raskus
  • mis on eesti keeles viga <<<<<<<<<<<< !!!!!!!!!!!!!!!!
  • ma ja da infinitiivid
  • vene keel minu elus
  • eesti keele kääned
  • infinitiiv ma da Pöördsõnad
  • täis- ja osasihitis
  • õpima eesti keelt
  • esimene eestikeelne sõna

Teised asjad:

  • neeger
  • moskvich
  • ahv
  • purjus
  • pardik
  • iPod
  • kagu kirre edel loe
  • sarm tähendab

vimnerelikvia

Olen vist nii tihti sõnu “eesti” ja “tüdruk” kirjutanud, et sageli juhtub nii, et inimesed, kes googlist eesti tüdrukuid otsivad, satuvad siia. Kujutage ette kui kurb võib elu olla meeste jaoks: otsid eesti tüdrukut ja mis sa leiad? Hispaania poisi.

Aga selles postituses tahan rääkida eesti poisidest. Nõuka ajal oli “kuumad eesti poisid” kogu NSV Liidu naiste poolt tuntud. Romaanist “Kroonu” võib lugeda, kuidas noored eesti sõdurid aja veetsid nõukogude armees, kus alati oli võimalus mingi ilusa Olgaga või Mashaga keppida lapse teha. Vene meeste kadedus oli nii suur, et kuumade eesti poisidest räägiti anekdooti.

Nüüd aga on olukord palju raskemaks muutunud. Toimub maailmastumine. Tuleb hiinlastega ja japaanlastega võistelda, ja mitte ainult vene meeestega. Kohalikud etevõtted sõidavad ära ja avabad oma uksed Taiwanis. Eesti tüdrukud kolivad New Yorgisse, mitte Võrumaale. Isegi hispaania poisid püüavad õppida eesti keelt. Konkurrents on üha suurem ja valalist tüdrukuid on üha vähem.

Selle peale hiljuti näitas uuring, et blondiini nägemine teeb mehed rumalaks. Elu on saanud raskemaks eesti meeste jaoks, kes näevad blondiini iga päev tänaval, ükskõik, kuhu nad vaatavad.

Mehed ei nuta

Kuna e-eesti on neti rahvas, siis toimuvad võrgus kohutavalt palju arutelu selle kohta, kui raske on olukord eesti poiste jaoks. Poisid kaebavad, et

“Eesti tibid on sillas iga asja peale ja valmis kõigeks, kui neile midagi ca 20 000 EEK väärtuses välja teha”

millele tüdrukud vastavad, et

“EESTI MEESTELE, KES “HOOLITSEVAD” OMA NAISSOO EEST, SÕIMAB JA HALVUSTAB NEID. Mida te ette võtate peale halvustamise ja mõnitamise?”

Teine tüdruk vaatab olukord niimoodi:

“Kui te, eesti mehed, eesti naistest pidevalt odavust ootate, siis muud te neilt ei saagi. Saate täpselt nii palju, kui küsite!”.

Poiss nimega Andrus kaitseb oma kaasmalasi järgmiste sõnadega:

“Ohh, pole need “eesti mehed” nii töllid kui esmapilgul paistab. Peab olema natuke kannatust, et teda tundma õppida ja seejärel võib sealt koore alt mõnikord täitsa tore inimene välja tulla.”

Mõned mehed teevad isegi radikaalsed poliitilised ettepanekud:

“Jah, müüme kõik Eesti naised välismaalastele.”

Ja teisel tüdrukul on järgmine küsimus:

“kas oled kade väljamaa meeste peale või? et endal lööki pole!!???”

Isamaa ilu hoieldes

eesti poisid

Mis lahti on? Olukorra selgitamiseks sain eile kokku kahe ekspertidega, kes on aastate jooksul eesti poisi jälginud ja igasuguseid statistikuid tehtud.

Nende arvates on eesti poiss üldiselt väga andekas. Näiteks on Tartu üliõpilane suuteline, ühikase neljandasse või isegi seitsmedalesse korrusele ronima, kui ta unustab oma võti. Samal ajal saab ta välja mõelda igasuguseid lugusi, et Narva Maantee ühikase administrator andis talle luba kasutada lifti pärast kella 1:00 öösel.

Mu ekspertide sõnul on eesti poisil vaja rohkem enesekindlust, ta peab uskuma endasse.

Sedasama arvab Eesti targemaim seksikaim naine, kui tema käest küsiti, miks talle meeldib tema poiss:

“…ta on enesekindel ja… ah, see on kõik. Ei ei, tegelt on ta hästi tore ja hea inimene ja… ambitsioonikas”

Just seda kinnitavad eesti rahvalaulud, näiteks “Isamaa ilu hoieldes“, mis ütleb, et:

Kui sina usud hundi juttu,

kardad koerte klähvi-missi,

siis ei saa sa midagi

“Siis ei saa sa midagi”. Ma arvan, et pole vaja seda kommenteerida.

Lõunamaade poisid

Ma küsisin oma ekspertide käest, kuidas mõjutavad eesti tüdrukute jaoks eelarvamused lõuna poiste kohta, eks see, et meie (mina kaasa arvatud) oleme kõik nii seksikad, kuumad, romantilised, jne.

- Selline imidž on lõuna poisid enda jaoks välja mõelnud - vastasid nad.

Kuid mõned inimesed arvavad teistmoodi. Näiteks Mehike vaidleb Eesti Päevalehes:

Aga välismaa mehed,eriti tõmmud,on ju nii galantsed ja meeldivad. Kompliment ette ja taha.

Mille kohta Murkand lisab:

jajah… piisab ainlt mõnesse Tallinna tantsuklubisse sisse pilgata… tõmmud italjaanod (kes on 100% sutekad) ja nende ümber parv blonde eesti tibisid…

Meie edu võib-olla ka seotud meie eesti keele oskusega. Näiteks ükskord ühe ilusa eesti tüdrukuga rääkides ma ütles “Kas sa suitsed”. Tahtsin küsima “kas sa suitsetad”.

Lõplikult võib kasutada mu lemmik-strateegia: sa suudleb teda esimesel kohtumisel ja kui tema annab sulle teada et lähed natuke kiiresti, siis ütled, “oi, näed, meie lõuna poisid oleme nii kuumad ja kiired!”

Kuigi… Kurat, enam ei saa seda tehnikat Eestis kasutada, kõik teavad juba…

Kuumad eesti tüdrukud

Teisel pool eelarvamused eesti tüdrukute kohta on väga levitatud. Kui CNN Business Traveler tegi saadet Eesti kohta, millest nad räägisid teie arvates?

“one of the country’s most successful exports, the supermodel”

“beauty is one of the things that Estonia is now exporting to the rest of the world. In the shape and form of supermodels”

“Plenty of beauty on display here in Estonia.”

Tõsiasi on see, et Carmen Kass on maailmas kuulsamaks, kui eesti pealinn, mis kõlab natuke nagu Sta-linn…

Muidugi on Eestis ka tekkinud tutvumis-leheküljed, kus ainult eesti naised (tähelepannu: mitte mehed!) saavad tuttavaks välismäide meestega. Kuigi korraldajad ütlevad, et

Meie eesmärk ei ole Eesti naisi saata välismaale mehele, vaid innustada Eesti mehi enam pingutama seoses suureneva konkurentsiga, andes sealjuures naistele suurema valikuvõimaluse.

Milton Friedmani teooriad on vist Eesti elu väga sügavalt mõjutanud…

Ja mis mina arvan?

Mis puudutab minu isiklikku arvamus, mina ütleks, et elu Eestis ei ole valismaalaste poiste jaoks nii lihtne, nagu mõned arvavad. Näiteks võiks tuua üht vestlust msn’is ühe nädala tagasi, kus mina ütlesin…

Tere kallis K.! Kuidas lähed, kus sa oled? Me pole ammu rääkinud

Ja sain vastuseks:

Kes sa oled?

Aga üks asju võin küll eesti poistele ja üldiselt kõigi poistele soovitada: kui tõesti otsige eesti tüdrukuid, ärge kasutage googlit, et lõpude lõpuks seda postitust leia ja läbi lugeda. Sõidke Tartusse. Seal on kindlasti väga palju.

PD.- Inno ja Irja kirjutavad, et… “Brüsselis on paikselt ligi 2000 eestlast, suur osa neist esinduse juures ja enamus vallalised viljakas eas naised, heade palkade peal (NB! Eesti noormehed [ja mitte ainult (toim.)], pange tähele!!!).”

Mõned aastad tagasi, kui ma pidutsesin õppisin Tartu ülikoolis, käisin hingedepäeva puhul ühel kontserdil Tartu Jaanikirikus (täpselt ei mäleta, kuidas selle kiriku nimi oli, aga see oli väga ilus kirik). Eestis käisin väga tihti kontsertidel, sest teatrisse või kinno minema ei olnud mõtet (poleks midagi aru saanud).

Tol õhtul kohtusin ühe vene rahvusest tuttav, kelle käest küsisin mis see sõna (”hingedepäev”) tähendab. Tema ei teadnud kuidas seda vene keeles öelda, aga selgitas ikkagi. Sellest ajast peale mäletan seda sõna, mis minu meelest kõlab väga ilusasti. Ainult Alles hiljem sain aru, et “hingede” tuleb sõnast “hing”.

Nagu mina viis aastat tagasi.

lippud

Hispaania lõunaosas elades ma mõistagi ei kohtu eesti tüdrukutega väga tihti, aga iga kord, kui ma nendega väljas käin, kirjutan kohe sellest oma blogis. Nii jääb mulje, et pidutsen ilusate tüdrukutega iga teine päev, mis tegelikült ei vasta tõele ;)

Viimane kord leidis selline hispaania-eesti rahvusvaheline tippkohtumine aset septembris. Kohtusin Mari ja Ingridiga. Keeleteaduse vaatenurgast oli see väga kasulik õhtu. Jõime hirmsasti palju (laulsime “Suve hing, lendas kui lind…”, nii et kujutage ette), tüdrukud kaebasid, et hispaania poisid joovad liiga vähe, mille peale ma ütlesin et just eelmisel päeval ma olin “jooksnud” ehk joonud terve pudeli rootsi õlut

Sain teada, et eesti tüdrukud nimetavad hispaaia poisse “kutid” või “kütid”, mis kõlavad täpselt samamoodi nagu “kuut”, aga nad teavad, mida nad silmas peavad. See peab olema mingi naistevaheline salakeel.

Samuti õppisin uue sõna “korgitser”, ja teadsin, et tegusõna “korgitsema” kahjuks ei ole olemas.

Naljakas oli ka see, kui hakkasime enda ümber vene keelt kuulma. Meil oli korgitseri vaja veini pudeli avamiseks ja pidime õue minema ja kellegi käest seda küsima. Viie minuti pärast osutusime vene poodi, mis avati meie linnas vist üsna hiljuti. Tekkis selline tunne, nagu oleksime Narvas või kuskil Kohtla Järvel! :)))

Vene poest olen juba palju asju ostnud, õlut, hapukoort ja teise vajalikku asju, (ilma) milleta elu ei ole võimalik. Millal siis avatakse Sevillas eesti poodi?

raamatTore eesti tüdruk tuli Sevillasse mitu nädalat tagasi ja tõi mulle kingituseks ühe toreda raamatu - “Keeleuuenduse lõpmatu kurv”. Ma olin juba ammu selle teatrituki katkendeid kuulnud Vikerraadio saatest “Keelekõrvast”. Aga kõige parem on see, et lavastuse salvestus on võrgus kättesaadav. Nii et võib raamatut lugeda ja samaaegselt lavastust kuulata.

Aitäh toreda kingituse eest!!! :)))

Kuulata võib siit:

http://www.vikerraadio.ee/index.php?lang=est&main_id=358

ETV saade “Välisilm” on nüüd vist ka netis kättesaadav ja eelmine saade Afganistanist oli väga huvitav. Imetlen Imestan eelmise saate autori üle. Kes see selline Kadri Kukk on, kes nii ohtlikus paigas oma elu riskeerib!? Ja kas tõesti afgaani mehed nii loomulikult ja lihtsalt suhtlevad nii eksootilise tüdrukuga? ;) Saade on väga hästi tehtud. Kui viide ei tööta, proovige siia vajutada klikida.

Ei, siin pole midagi kokku kukkunud, pigem vastupidi. Lihtsalt lugesin ajalehest seda sõna ja ta tundus mulle nii naljakas, et pidasin pidin seda pealkirjana siia panema.

Viimasel ajal oli mul blogimiseks väga vahe aega. Aga varsti on see heitlik aeg möödas. Eile lõpetasin mitu paberid, mida pidasin kirjutama, ja kolmandal septembril kirjutan järjekordse eksami.

Veel mõned naljakad või liiga sarnased sõnad, mida olen hiljuti näinud ;*)

- Kärpima ja kirp

- käpp ja käpik

- kuduma ja kaduma

- sarvesai - Nii piltlik!

- sarmikas - nagu prantsuse keeles charmant

- kuivik = veel ilus sõna. Kas see on sellepärast, et see, mida hispaania keeles on “bizcocho”, peab olema kuiv?

- Oht, õhtu ja õhk (ja õhutama) - see ajab mind küll kunagi hulluks ;)

R.     ta ju ahvib
R.     imiteerib
JM   jah, ma tean seda sõna :)
JM   õpisin üsna hiljuti
JM   nagu ahv, ahvib
R.     :)
JM   aga on ka… ahvama?
R.     ei ole
JM   ma vaatan…
JM   aha, on matkima ja matkama
R.     täiesti erineva tähendusega sõnad :)
JM   matkima on ju imiteerima
R.     jep
R.     imiteerima=ahvima=jäljendama=matkima
JM    hhehee, ma arvasin et kuna matkima = ahvima,
JM    siis matkama = ahvama
R.     naeran kõva häälega :)
R.     lahe

Older Posts »