Kas grammatika on tähtis võõrkeele õpimiseks? On küll, aga minu arvates peab keelõpija alguses oskama natukene suhelda ja aru saada, enne kui hakkab tõsiselt grammatikaga tegeleda. Algajatele tuleb õpida ainult mõned lihtsaid asju selles valdkonnas, nagu… nimetav!
Siiamani on minu peaeesmärgi olnud eesti keelt aru saada ja eestlastega suhelda, aga kuna ma pean eestikeelset ajaveebi, siis tuleb natukene muretseda osastavat käänet pärast :)
Niiet võttasin mu väike ja ilusat raamatut “Lihtne eesti keele grammatika harjutuste ja võtmega“, milles selgitused on kirjutatud kas või ainult vene keeles või vene keeles eesti sõnadega. Nagu näiteks siin:
Частичное дополнение (osasihitis) стоит в падеже osastav и отвечает на вопросы keda? mida?
Полное дополнение (täisihitis) cтоит в падеже omastav или nimetav и отвечает на вопросы kelle? mille? kes? mis?
Selge? Näete, selle “lihtse” eesti keele grammatika abil võite ühtaegselt eesti ja vene keelt omandama! See on vist kirjutatud just nimelt hispaanlaste jaoks.
Kui keegi ikka veel ei saa aru, siis ta võib rohkem lugeda selle kohta EKI veebilehes.
Aga vaatame mõned (seekord eestikeelseid) näiteid:
- Armastan oma vanemaid (osastav)
- Otsin endale uue ülikonna (omastav)
- Ta kutsus külalised tuppa (nimetav)
Tavaliste indo-eurooplaste jaoks on kõik seda “otsesihitis” (direct object). Saksa keeles kasutatakse käänet “Akusativ” ja venekeeles “винительный падеж“. Hispaania keeles ei ole mingit käänet vaja, me oleme laiskad (ja targad) inimesed.
Aga eestlastele jaoks pole otsesihitis piisavalt keeruline ega naljakas, niiet tuli teisi reegleid välja arvama. Ilus ;)
Ühesõnaga, eesti keeles võib öelda:
- Poiss kirjutas luuletuse
- Poiss kirjutas luuletust
- Poiss kirjutas luuletusi
Appi…
Õnneks sain teada, et tavaliselt kasutatakse sel puhul osastavat käänet. Niiet kohe avaldan, et edaspidi kavatsen osastavat kasutama, ja mul on ÜKSKÕIK kas see otse- või osa- või täisihitis on.
Mul on ükskõik, kui palju luuletusi ta kirjutas, ja kas ta juba valmis on või mitte. Ma isegi ei taha tema luuletusi lugema! ;) Osastav on ju omaette piisavalt raske.
Eesti vabariigis kehtib ju sõnavabadus, või kuidas? ;)
Filed under: appi, eesti grammatika, eesti keel, grammatika, laused, omastav, osastav, otsesihitis, saksa keel, sihitis, sõnavabadus, vene keel, võõrkeele õpimine
jah, sõnavabadus on põhiseaduslik õigus! :)
tore on seda teada :) õigusriik on väga hea asi
sellised nüansid osastava ja omastava vahel ei saa niikuinii kunagi meelde jätma
tuleb keelt kasutada sõltumata sellest, kas vigu teed või mitte
Viimane lause – ‘või?’ ei ole korrektne. Ehk kasutada ‘või kuidas?’
Lihtsalt ‘või’ lause lõpus hääldatakse/kirjutatakse ‘vä’ ja on väga vilets keelekasutus, nagu saksa keeles ‘nö?’ või ‘odä?’ ;)
Tore, et ma seda teada sain, arvasin et see on väga tavaline väljendus… ))
ojaa, sihitis ehk objekt on eesti keeles selline asi, mis ka andekad õpilased vanduma paneb :))
Isegi EKI selgitab väga üksikasjalikult eestlaste jaoks kuidas õigesti sihitist kasutada, ja millised vaarjandid on “eelistatavad”, “võimalikud” või parandamatu “halbad”.
Nagu nt “Ta ostis *suur purk õlut”:D
Kas mitte hispaania keeles samuti mitut eri sihitist ei ole (“tomo un pedazo *de queso*” – osasihitis, “no tomo leche, ni *queso*” – teistmoodi väljendatud osasihitis; “tomo *el queso*” – täissihitis)?
Soomeugrilased armastavad lihtsalt tunnuseid ja muud sodi sõnade sappa panna, Euroopa indoeurooplased tänapäeval enamasti ette.
Ooioi, appi, huvitavad grammatika küsimused :-))
Laadina keeles oli “genitivo partitivo”, ehk mingites juhtudes oli otsesihitis omastavas käänes (genitivo), ja mite osastavas (ehm, acusativo). Ma ei oska laadina keelt, aga seda ma mäletan veel kooli ajast.
Vene keeles on mingis mõttes ka osasihitis. Näiteks:
- Я хочу молока // но я люблю молоко
Selles näites tähendab omastavat et ta tahab “natuke piima”.
Hispania keeles seda ei ole. Ehk kui sa tahad natuke piima, siis tuleb öelda “un poco de leche”. “Un poco de leche” on tervikuna otsesihitis. (Poco es el núcleo del sintagma nominal y “de leche” es un complemento del nombre, no un complemento del verbo)
Osasihitis peaks olema nagu:
-Quiero *de queso, aga see pole õige.
Küll aga räägitakse seda:
-Dame de beber / de comer.
-Necesito de ti.
“de beber” on omastavas käänes ja see on otsesihits, nii et võib öelda, et see on osasihitis. “de ti” on ka otsesihitis ja mingil määral võiks öelda et see on omastav.
Jah, soomeugrilased armastavad panna palju asju sõnade saba peale. :-DDD Tulemus on ju väga ilus!
Eesti grammatikas ei räägita jälle otsesest ja kaudsest sihitisest – seda romaani keelte “kaudset sihitist” ei loeta siin üldse päris sihitiseks, vaid hoopis teatud liiki määruseks (olgugi et sihitismääruseks). Nii et meie täis- ja osasihitised on selles mõttes mõlemad “otsesed sihitised”.
Kui ma ei eksi, siis kasutatakse seda romaani keelte “kaudset sihitist” või sihitismäärust umbes samas tähenduses nagu ladina daativi ja ka ladina keeles ei loetud daativi objektikäändeks, vaid ikka määrusekäändeks.
“De” ja omastav kääne ei ole päris üks-ühele võrreldavad. Sageli on romaani keelte “de” või “di” vms. hoopis eesti osastava käände tähenduses (prantsuse “je prends *du pain*” – “ma võtan *leiba*).
Ja minu arust on “de” ka fraasis “un poco de leche” umbes samas tähenduses nagu eesti osastav kääne. “Natuke piima”. Selles mõttes, et oleks vale öelda “natuke piim” või “poco el leche”, eks ole. Hispaania keeles näitab “de” ja eesti keeles osastav kääne, et võetakse ainult _osa_ piima (ja selle osa suurus on “natuke” ehk “un poco”).
Mis osa- ja täissihitisse puutub, siis tundub vahe olevat selles, et hispaania keeles ei peeta grammatikaõpetamisel osa- ja täissihitisel vahetegemist lihtsalt tähtsaks. Aga seda, kas tegemist on terve asja või osaga, väljendatakse ikkagi. Kui ma ütlen “quiero el café”, siis on tegemist kogu kohviga, millest parajasti juttu on, aga kui ma ütlen “tomo cuajada con miel”, siis ainult osaga kodujuustust või kohupiimast (või kuidas seda nüüd tõlkima peakski).
Kui ma nüüd ainult väga vigaseid näiteid ei toonud… tegelikult ma üldse ei oska hispaania keelt.
Näited on kõik õiged! Kohe arvasin, et pead hispaania keele õpetaja olema!
Sul on õige et väljendis “un poco de leche”, “de leche” on osastavas. Aga arvan, et see pole osasihtis.
Prantsusekeeles on küll osasihitis, nagu sa näitasid:
- Je veux du lait
Hispaania keeles
- *Quiero de leche – ei saa öelda, küll aga
- Quiero un poco de leche.
- Quiero la leche
- Quiero leche
Tõsi on see, et “quiero la leche” tähendab, et ma tahan kogu seda piima mina jaoks ja ma ei ütle, kas oleks nõus seda sinuga jagada, kuid “quiero leche” tähendab küll et ma ei taha kogu piima. Selles mõttes võib ka nii öelda, et see on osasihitis.
“Kaudne sihitis” vastab nagu eesti keeles küsimusele “kellele”, hispaania keeles “a quien / para quien”.
Aga ma mu kordan grammatika selgitusi täis ja osasihiti kohta, siis võib olla saan nüüansi kuidagi aru :-)
Jah, just seda “quiero la leche” ja “quiero leche” erinevust ma silmas pidasingi.
Sellega olen samuti nõus, et ega seal poco de leche’s “de leche” üksi tõepoolest sihitis ei ole, ikka koos un poco’ga.
Ja seda “kellele”-küsimusele vastavat lauseliiget kutsutaksegi eesti grammatikates sihitismääruseks. Võib-olla selleks, et sihitisi liiga palju ei saaks – isegi on meil kolm sihitisekäänet, kui see datiivne nähtus kah juurde tuleks, oleks neid juba neli, raske õppida.
Aga hispaania näidete kirjutamiseks kasutasin muidugi kõvasti Google’i abi kombineerituna nende sõnadega, mis kuidagi kõrvade vahele on jäänud.
Noh, vaata, Hispaania keelt võib nii kergesti õppida! Sina panisid kokku kaks lauset sõnadega, mis kunagi kuulsid, ja mina juba arvasin et oskab vabalt rääkida :-)
Jah, 14 kaaned piisavad küll, rohkem ei ole vaja :-)
Eee… tõele au andes on mul itaalia, prantsuse keel ja natuke ladinat juba all, mis teeb asja väheke kergemaks – ainult paar häälikumuutust ja valmis :). Ja just selle tõttu jäi hispaania keele õppimine kohe alguses katki: kogu aeg kippusin hispaania hääldusega itaalia keelt rääkima, selle asemel et korralikult hispaania keelt kõnelda.
See anonymus olin nodsu, mina.
Jah, alguses võivad itaalia ja prantsuse keel segada, aga tundub, et üldjoontes nad aitavad Hispaania keele õpimiseks.
Kui ma kunagi hästi eesti keelt oskan (?) siis oleks väga huvitav õppima soome keelt. Loodan, et eesti keelt teeb asi lihtsamaks.
Aga kes ütles, et tuleb korralikult kõnelda? Hispaania keelt rääkida itaalia aktsendiga on mõnus ja seksikas :-D
Aga mul oli pigem vastupidi. Et võtan itaalia lause ja hääldan hispaania moodi. Paraku sellest alati ei piisa, et hispaania lause välja tuleks :).
Miks mitte, piisab muidugi! :)