Üks selle ajaveebi põhieesmärke on jutustada, kuidas ma eesti keele õppimisel edasi jõuan. Selles mõttes on väga tähtis kirjutada, kuidas eile õhtul kolm eesti ilusat ja tarka tüdrukut ja mina pidutsesime kell kuueni Sevilla klubides ja baarides. Sest võõrkeelte õppijate jaoks on pidutsemine tihti tähtsam kui õppimine!
Nii, selle blogi kaudu sain tuttavaks Kristinaga, kes kirjutab Huelvas oma doktoritööd, ja leppisime kokku, et kohtume reedel õhtul teise eesti tüdruku Heleniga, kes käib hispaania keele kursustel Sevilla ülikoolis.
Kristina oskab hispaania keelt paremini kui mina ja temal on tugevam lõuna-hispaania aktsent kui minul. Helen räägib ka väga hästi, kuid alguses ta ei julgenud rääkida. Aga tore oli, et pärast kella ühte (või isegi varem) ta juba julges vabalt ja hästi hispaania keelt rääkida!
Kristina ja mina oleme õppinud vene keelt Moskvas ühes ja samas ülikoolis, mis on juba päris kaval kokkusattumus.
Saime kokku umbes kell pool kaheksa. Esimesest pilgust peale tundus mulle Kristina natuke tuttav, aga ei teadnud, kust. Mõnikord on raske vahet teha eesti tüdrukute vahel, sest lõpude-lõpuks on kõigil Eesti tüdrukutel ilusad silmad, eks ole? ;)
Me käisime paljudes erinevates kohtades. Kell üheksa läksime Heleni keelekursuse peole, kuhu tuli ka kolmas eestlane Nina. Pärast seda läksime koos ühe iirimaa poissi ja ühe poola tüdrukuga Trianasse, mis on väga tüüpiline Sevilla linnaosa. Trianat tunneb meist kõige parem Kristina, nii et tema pakkus, kuhu me võisime minna.
Me olime ühes väga toredas tetería-s ehk araabia teemajas ja ühes baaris Betisi tänaval, mis asub jõe ääres. Siis tulid Kristina hispaanlastest sõbrad ja läksime baaridesse ja klubidesse. Nad olid ka väga meeldivad inimesed ja nad teadsid, kuhu Sevillas õhtul minna.
Järsku tuli mulle meelde, kus ma olin Kristinat varem näinud. Viis aastat tagasi olin Tallinnas koos teiste hispaanlastega, kes olid temaga sõbrad, ja me kõik läksime Habana klubisse. Nii et Kristina on just see tore tüdruk, kes oskas väga hästi salsat tantsida!
Rääkisime muuseas eesti keele kohta. Näiteks sellest, et eesti keeles räägitakse selliseid asju nagu “tule istu minu kõrvale” (come and sit on top of my ear), “tule tagasi minu juurde”(come back to my roots) või “küsi tema käest” (ask from his hands). Ilus ja naljakas samal ajal!
Olime veel ühes klubis kus mängisid techno-electro (mis meile ei meeldinud eriti) ja siis läksime ära ja jalutasime koos Nina ja Heleniga Sevilla vannalinna tühjadel tanavatel. Kahjuks nad mõlemad sõidavad lahipäevil tagasi Eestisse.
Filed under: Sevilla, eesti keele õppimine, eesti tüdrukud, pidutsema, suveööd, suvi
kui sa veel lubad pisut parandad, siis:
“kuidas ma eesti keele õppimisel edasi jõuan”
“pidustamine” – pidutsemine
“teise eesti tüduku, heleniga”
“rohkem lõuna-hispaania aktsent” kõlab ka imelikult. suurem aktsent? seda keelekõrvad muidugi parandagu.
“kokkusaatumus” – kokkusattumus
“Trianat tunneb meist kõige paremini…”
“Otsused tegime eesti moodi, ehk kõik otsustasime need, kes oskame riigikeelt funktsioonalselt tasandil, ja iirlane ja poolakas tulid hea meelega koos (meiega?), isegi kui nad ei saanud aru lausetest nagu “läheme üle tee!” ja “sinna poole!”.”
- mida sa küll täpselt öelda püüad?
“araabia teekohvikus” ehk?
“siis tulid Kristina hispaanlastest sõbrad”
“kuhu õhtul Sevillas minna”
“kus ma olin Kristinat varem näinud”
“ja me kõik läksime Habana klubisse”
“kes oskas väga hästi salsat tantsida”
“rääkisime muuseas eesti keelest”
“jälgsi” – jalgsi
“kahjuks nad mõlemad sõidavad…”
“mõnikord on raske vahet teha”
“pidule” – peole
kui sa lubad veel pisut *parandada*, vabandust :P
Aitäh!:)) Luban muidugi!
Selles lauses, milles tähenduses pole selge, püüdsin öelda, et kui tuli otsustada kuhu minema (ühesse kohvikusse või teisesse), siis me räägisime sellest omavahel eesti keeles, nii et need kaks muukeelset, kes tuli meiega, ei saanud kaasa rääkida.
Teises lauses, arvasin et “sinna poole” tähendab nagu “lets go in that direction!”. Võib-olla tuleb öelda “läheme sinna poole”, või kuidas võiks seda väljendada?
Niisiis,
1. edasi jõudma – kuidas ma eesti keele õppimisel edasi jõuan
2. pidutsemine – muidugi, isegi vaatasin seda sõnaraamatus!
3. teise eesti tüdruku, Heleniga – GA ainult viimases sõnas
4. suurem aktsent
5. kokkusattumus - üks a ja kaks tt
6. Trianat tunneb meist kõige parmini – Trianat käänetakse ka!
7. araabia teekohvikus - jah, selles mõttes nagu araablane teemaja või araabia teemaja. Ei tea, kuidas seda öelda ;)
8. siis tulid Kristina hispaanlastest sõbrad - selge, aga ei saa aru miks “hispaanlastest” on siin mitmuse seestütlevas
9. kuhu õhtul Sevillas minna - aha, sõnade järjekord on siin jälle natuke nagu saksa keeles.
10. kus ma olin Kristinat varem näinud” - pärisnimesid käänetakse ka muidugi
11. ja me kõik läksime Habana klubisse - kõik kirjutasin valesti
12. salsat tantsida – salsa käänetakse ikka
13. rääkisime
14. jalgsi - ilma täpideta
15. kahjuks nad mõlemad sõidavad (ehk kõik ühes lauses, ilma liidusõnata “et”)
16. mõnikord on raske vahet teha - loomulikult, da infinitiivi kasutamine on juba enam-vähem selge, pean aga tähele panema
17. läheme peole
Võib öelda ilmselt ka araablaSE teemaja või araabia teemaja
2.8. siis tulid Kristina hispaanlastest sõbrad – selge, aga ei saa aru miks “hispaanlastest” on siin mitmuse seestütlevas
Mitmuses sellepärast, et tuli mitu sõpru, seestütlev sellepärast, et nii eesti keeles lihtsalt öeldakse:)
Sina oled minu hispaanlasest tuttav ja mina olen sinu eestlasest tuttav. Hispaanlasest ja eestlasest võiks tõlkida siin nagu “of spanish/estonian origin”.
Ahaa, siis kui räägitakse rahvusest kasutatakse eestütlev. Mitte “*ta on mu inglismaalane sõber” vaid “ta on mu inglismaalasest sõber”. Selge :))
Veel mõned parandused:
1. pidutsemine tihti tähtsam kui õppimine (võrdlev kui, selle ees koma ei ole)
2.kohtume teise eesti tüdruku Heleniga (sõna “koos” ei kasutata koos sõnaga kohtuma) Peale sõna “tüdruku” ei ole koma, kui tahad panna koma, siis peab olema “tüdrukuga, Heleniga”, aga esimene variant on parem.
3. mis on juba päris kaval kokkusattumus (sellise kõrvallause puhul on sõnade JÄRJEKORD teistsugune kui saksa keeles)
4. keelekursusE
5. käisime TiranaS, aga läksime TiranaSSE
6. Kui tuli otsustaDA, kuhu minna, siis kõik otsused tegid need, kes oskasid riigikeelT funktsionaalsel tasemel, ehk me rääkisime selleST omavahel eesti keeles ja iirlane ning (ja ei ole vale, aga parem on sõnakordusi vältida) poolakas, kes olid koos meiega, ei saanud kaasa rääkiDa, kuid nad tulid hea meelega KAASA. (Nii peaks grammatiliselt enam-vähem korrektne olema, aga see lause on ikkagi väga kohmakas.)
Lisaks veel see, et kuna te olite Hispaanias, siis oli teil riigikeel ju hispaania keel.
7. oskas salsat tantsiDA
8. Aaabia teemaja või araabia teekohvik on ikka kõige paremad, “Araablase teemaja” tähendab, et see kuulub ühele kindlale araablasele, või on see selle teemaja päris nimi.
Aitäh! :)
1. on pidutsemine tihti tähtsam kui õppimine (ilma komata)
2. kohtuma kellega (ilma sõnata koos)
……….kohtuma teise eesti tüdruku Heleniga (ilma komata)
3. mis on juba päris kabal kokkusattumus (sõnade järjekord)
4. keelekursuse (kursuse, kursuse, kursust, kursusi)
5. käisime Trianas (muide, linnaosa nimi on Triana, Tirana on Albania pealinn ;)
6. Ok, siis võtan seda lauset ära :)
……….kui tuli otsustada
……….need, kes oskasime riigkeelt funtsionaalsel tasemel
……….me rääkisime sellest
……….nad ei saanud kaasa rääkida
……….aga tulid hea meelega kaasa (kaasa tulema)
7. oskas salsat tantsida (oskama midagi teha muidugi)
8. araabia teemaja
Kristina oskab hispaania keelt paremini kui mina ja temal on TUGEVAM lõuna-hispaania aktsent kui minul.
ma arvan, et see oleks paslik omadussõna seal..
avastasin veel ühe väikse vea:
Minust
_Kahekümne kuue aastane_, kes elab soojas ja päikesepaistelises lõunas ja õpib eesti keelt, sest igatseb lume, blondiinide, hõõgveini ja verivorstide järele. Ehk tavaline hispaanlane, eks ole?
Aitäh! Juba arvasin, et “kahekümne kuue aastane” ühesõnaga liiga pikk on, isegi eestlaste jaoks ;)
Aha, siis tugev aktsent. Selge :)))
:) asi on selles, et kuna “kakskümmend kuus” kirjutatakse lahku, siis kirjutatakse ka “kahekümne kuue aastane” lahku. aga näiteks “seitseteist” kirjutatakse kokku ja sellepärast kirjutatakse ka “seitsmeteist(kümne)aastane” kokku. vot nii.
Iga reegli taga on erand ;))
nooh, praegu ei tule mul selle teemaga seoses ühtegi erandit meelde.. :)
muide, kas sul on võimalik kuskilt hankida hispaania eesnimede top10 vms? oleks huvitav lugeda.. mul on praegu suvekursustel üks manuel hispaaniast :))
Ja kus sa õpetad eesti keelt? Tartus? Just seal ma hakkasin eesti keelt õppima.
Hispaania populaarsemad nimed võib vaadata siit (Statistika Ameti lehekülgel):
http://www.ine.es/daco/daco42/nombyapel/nombyapel.htm
Või tapsemalt sellest failist:
http://www.ine.es/daco/daco42/nombyapel/nombres_mas_frecuentes.xls
Aga ma ütlen sulle kohe :)
Meesnimed:
1. ANTONIO
2. JOSE
3. MANUEL
4. FRANCISCO
5. JUAN
6. DAVID
7. JOSE ANTONIO
8. JOSE LUIS
9. JESUS
10. JAVIER
Naisnimed:
1. MARIA
2. MARIA CARMEN
3. CARMEN
4. JOSEFA
5. ISABEL
6. MARIA DOLORES
7. ANA MARIA
8. FRANCISCA
9. DOLORES
10. MARIA PILAR