Eesti keelt õpib üsna palju inimesi. Isegi lõunas pole ma ainuke, kes seda teeb. On vähemalt kaks hispaanlast, kes eesti keelt hästi oskavad. Üks poiss, kes osales Tallinnas ühes EL programmis ja kes tõesti vabalt rääkis, ja üks tüdruk, kes õppis soome-ugri filoloogiat Tartu Ülikoolis. Samuti ütles Keelekõrv mulle hiljuti, et praegu käib eesti keele suvekursustel üks hispaanlane.
Kui mina käisin eesti keele kursustel Tartu ülikoolis oli meil klassis umbes kaheksa inimest. Üks naine Inglismaalt, kelle ema oli eestlane, mitu kanada eestlast, kaks hollandlast, üks korealane, üks itaallane ja peale minu veel üks hispaanlane. Soomlased olid mõistagi teises rühmis, sest nad oli meist palju targemad ;)
Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse leheküljel on mitu kirjandit, milledes endised eesti keele õppijad jutustavad, kuidas nad eesti keelt õppisid. Nende õppijate hulgas on palju eesti-venelasi aga ka mitu välismaalast, kellega olen isiklikult tuttav. Näiteks, Alejandro, kes õppis minuga ühel kursusel.
Kui me olime Tartus oskas Alejandro eesti keelt minust paremini ja ma alati imestasin, kuidas ta suutis enesekindlalt taksot tellida ja restoranides või baarides eesti keelega hakkama saada. Häbiasi, et ta ei tahtnud oma keele õppimise lugu kirjutada eesti keeles! ;)
Väga mõnus on lugeda, kuidas ta taksoga Tartusse sõitis ja kuidas me hakkasime eesti keelt õppima:
I started my first class of Estonian the day after of my arriving, in Tähe Street, in an international class with two canadians, a korean, a belgian, an italian, a german and another spanish, with a “E nagu Eesti” like our Estonian bible and one Eesti-Hispaania sonaraamat my best allied. It was the first step to learn a beautiful language, the pronunciation was more or less ok, because is similar than in Spanish, except the vowels, but the grammar was crazy during the first weeks. Tere, minu nimi on Alex, kuidas läheb?, mis kell on?…
Siis ta mõistas et eesti keele õppimiseks on kõige parem leida endale eesti tibi eesti tüdruk, kellest ta väga emotsionaalselt kirjutab oma kirjandis:
Then one day I felt in love with my special Estonian, “minu ilus eestlane”, and I learnt the best words that one person can learnt� how to say I love you in this beautiful language “Ma armastan sind” to the person you really love, and since that moment my life changed, my life was full of light during the darkness, warm during the cold winter, sweet estonian poems with beautiful estonian songs
Nojah, hispaania põissid poisid, me oleme kõik väga emotsionaalsed. Aguses me oleme eesti tüdrukudest vaimustuses ja siis nutame ;)
Meie kursusel õppis ka eesti päritolu kanadalane Kai-Lee. Tema esimestest kogemustest Eestis on ka väga mõnus lugeda:
Kui ma oma esimesel hommikul Tartus üles ärkasin ja esimese asjana kallasin vanaks läinud piima oma pudrukaussi, mõistsin, et oleks aeg õppida selgeks eesti keel. Minu ungarlasest korterinaaber seletas, et see ei olnud piim, mida ma kallasin vaid hoopis hapupiim.
Aga see on ju loomulik, sest eesti keel on väga raske ja alguses me ei saa mitte midagi aru. Kai-Lee väljendas seda järgmiste sõnadega:
Pean tunnistama, et ma sain keelest lihtsamini aru, kui seda rääkisid kohalikud Võru inimesed.
Aga Kai-Lee teadis ka et eesti keele õppimiseks tuleb eestlastega suhelda:
Üks soovitus, mis mulle jagati veel enne Tartusse tulekut oli, et parim viis õppida eesti keelt on leida endale eestlasest poisssõber.
Minu esimesed kogemused olid sarnased, nagu nende omad. Sellest ma kirjutan veelkord. Aga minu puhul oli kõige raskem see, et eestlased oskavad alati teist võõrkeelt paremini kui sina eesti keelt, kasvõi inglise, hispaania või saksa keelt. Eestis kohtusin paljude huvitavate inimestega, aga nendega rääkisin kõigepealt teises keeles.
Mul tekkis selline küsimus: kuidas eestlased suhtusid sellesse, et ma tahtsin osata eesti keelt? Kas nad uskusid mind? Mul oli selline tunne et mõned inimesed ütlesid mulle “jah, jah, muidugi saad eesti keele selgeks “, nagu ma oleks loll, kes näiteks lennata tahab ;)
Douglas Wells, kes elas palju aastaid Eestis (muuhulgas Hiiumaal), väljendab seda tunnet järgmiste sõnadega:
They are so happy with their secret code and you can see it every time someone asks you “Oh, are you learning to speak Estonian?”. Then comes the sly grin, the “You’ve got a snowball’s chance in hell of learning OUR language” grin. This is quickly replaced by a faked look of concern as they say “Oh, its a very difficult language isn’t it?”. I think after this, they go off and laugh uncontrollably and give high-fives to other Estonians, but I haven’t actually seen it happen.
Mõnikord arvan, et õpin eesti keelt eelkõige selleks, et kohtuda oma eesti sõpradega Tartus ja öelda, “näed, ma sain küll eesti keele selgeks!”.
Filed under: Tartus, eesti keel, eesti keele õppijad, eesti keele õppimine, eesti tüdrukud, eestlased, mina, minu elu
‘Kaks mädalamaadlast’… oioi, ehk olid ikka hollandlased?
Madalmaad öeldakse meil vahest harva ka, aga ametlikult on koha nimi Holland. Ja täppe pole seal kindlasti mitte;)
jah, kaks hollandlast nad olid (kuigi ma ei maleta väga täpselt, võib olla üks neist oli belglane).
Ehk kaks hollandlast. Ja “madal” kirjutatakse ilma täpideta Aitäh! :))
Väga muhe vaatenurk su sõbral eestlaste kohta. Polegi enne selle peale mõelnud, aga vist võib tõesti ette kujutada, kuidas eestlased käsi hõõruvad, kui keegi meie keelt õpib :) ja mitte õelusest, heameelest ikka.
Eesti keelt õpib üsna palju inimesi
Mitte eesti kanadaalast vaid kanada eestlast peaks siin ütlema. Kui nad on eestlased, kes elavad Kanadas.
põissid peaks olema vist poisid.
Kas sulle meeldib, kui kirjavigasid parandatakse? Siin käib lugemas minust palju targemaid inimesi, ma ei ole siiani söandanud…
Eks ikka vigadest õpib kõige paremine
Tahtsin lihtsalt mainida, et võrreldes eelmise looga, oli seekorda palju palju parem (eesti keele mõistes) . Nii et, väga tubli, anna aga minna !
@Luizele
Jah, peab olema väga naljakas kuulama, kuidas teised inimesed õpivad neid raskeid neljakümneid käändeid, mida te teate lapsepõlvest peale :D
Parandada võib alati ja see meeldib mulle muidugi, aga kuna ma kirjutan nii pikki postitusi, siis see võtab kohutavalt palju aega :)) Ja igal juhul vead pole nii tähtsaid, pean kõigepealt rohkem lugema ja tähele panema, kuidas eestlased räägivad
1. palju inimesi õpib – tore, ma nägin seda parandust mõned nädalad tagasi. “Palju inimesi õpib” aga “paljud inimesed õpivad”
2. mitu kaanada eestlast – loomulikult. Inglise keeles seda öeldakse pahupidi
3. poisid – mulle meeldib, selle sõna peale “~” panema. Eesti keel pole nii raske, nagu me arvame ;)
No, we don´t “laugh uncontrollably and give high-fives to other Estonians” :D We are pleased, that some people are trying to learn our language, but sometimes a bit sceptical about it. The thing is, this learning often stops somewhere in between “can speak” and “can-not-speak” estonian. That’s sad from our point of view and makes us feel even smaller (as a nation)…
@KT
Tegelikult olen kaks kuue jooksul palju juurde õppinud. Algusest ma ei teadnud palju tähtsaid asju. Ma ei teadnud kuidas kasutada -ma ja -da tegevusnimesid, kuidas mitmuse osastavat kirjutada jne.
Samuti veel üks kuus tagasi lugesin väga aeglaselt ja nüüd käib seda palju kiremini.
Aga praegu mu esimene eesmärk ei ole ilma veata kirjutada, vaid 99% mõista. Selleks õpin uut sõnu ja loen nii palju kui võimalik.
@Sodile
Muidugi, seda me räägime naljaga pooleks. Aga tegelikult on väga pikk aeg millel inimene oskab “natuke”, aga mitte pissavalt, et soravalt suhelda. See on keeruline.
Minu kogemusest peale kõige parem õpivad eesti keelt soomlased ja skandinaavlased, kes tahavad TÜ arstiteadust õppima.
Douglas Wellsi raamat on hea lugemine, ta kirjutab 90ndate alguse Eestist jänki pilgu läbi. Kõik tavalised teemad – alates saunast ja lõpetades jääteedega;)
Raamat saadaval nii eesti kui inglise keeles, soovitan.
Väga hästi kirjutatud, kõik arusaadav ja see ju kõige olulisem võõrkeeles rääkimisel!
Lihtsalt mõned parandused, soovitused mittefiloloogilt.
Key:
SJ – vale sõnade järjekord;
VK – vale kääne;
KV – kirjaviga;
VS – vale sõna;
VT – vale tegusõna (tegevusnimi, pööre, aeg):
? – pole päris kindel.
Originaal sulgudes, soovituslik parandus järgneb sulgudele.
Eesti keelt õpib üsna palju inimesi. Isegi lõunas SJ: (ma pole) pole ma ainuke, kes seda teeb. SJ:(Vähemalt on) On vähemalt kaks hispaanlast, kes eesti keelt hästi oskavad. Üks poiss, kes VS:(oli) osales Tallinnas VK:(ühe) ühes EL programmis (,) ja kes tõesti vabalt rääkis, ja üks tüdruk, kes õppis soome-ugri VK: (filoloogia) filoloogiat Tartu Ülikoolis. KV: (Samui) Samuti SJ: (Keelek6rv ütles) ütles Keelekõrv mulle hiljuti, et praegu käib eesti keele suvekursustel üks hispaanlane.
Kui mina käisin eesti keele kursustel Tartu Ülikoolis, oli meil klassis umbes kaheksa inimest. Üks VS:(inglismaalane naine) naine Inglismaalt, kelle ema oli eestlane, mitu Kanada eestlast, kaks hollandlast, üks korealane, üks itaallane ja peale VK:(minust) minu veel üks hispaanlane. Soomlased olid mõistagi teises rühmis, sest nad oli meist palju KV: (targemaid) targemad ;)
KV: (Mitte Eestlaste) Mitte-eestlaste Integratsiooni KV: (Sihtasutusi) Sihtasutuse leheküljel on mitu kirjandit, milledes endised eesti keele õppijad VT: (võivad jutustada) jutustavad, kuidas nad eesti keelt õppisid. Nende õppijate hulgas on palju eesti-venelasi aga ka mitu KV: (valismaalast) välismaalast, VK:(kelledega) kellega olen isiklikult tuttav. KV: (Naiteks) Näiteks Alejandro, kes õppis minuga VK:(ühes kursuses) ühel kursusel.
Kui me olime Tartus SJ:(Alejandro oskas) oskas Alejandro eesti keelt minust paremini ja ma alati imestasin, kuidas ta VS:(sündis) suutis? enesekindlalt taksot VT:(tellima) tellida ja restoranides või baarides eesti keelega hakkama saada. Häbiasi, et ta ei tahtnud VS: (tema) oma keele õppimise lugu kirjutada eesti keeles! ;)
Väga mõnus on lugeda, kuidas ta taksoga Tartusse sõitis ja kuidas me hakkasime eesti keelt VT:(õppida) õppima:
Siis ta mõistas, et eesti keele õppimiseks SJ: (kõige parem on) on kõige parem leida endale eesti tibi eesti tüdruk, kellest ta väga emotsionaalselt kirjutab oma kirjandis:
Nojah, hispaania põissid poisid, me oleme kõik väga emotsionaalsed. Aguses me oleme eesti KV:(tüdrukudest) tüdrukutest vaimustuses ja siis VT:(tuleb nutta) nutame? ;)
Meie VK:(kursis) kursusel õppis ka eesti VK:(päritoluga) päritolu kanadalane Kai-Lee. Tema VK:(esimesed kogemused) esimestest kogemustest Eestis on ka väga mõnus lugeda:
Aga see on ju loomulik, sest eesti VK:(keelt) keel on väga raske ja alguses me ei saa mitte midagi aru. Kai-Lee väljendas seda järgmiste sõnadega:
Aga Kai-Lee VT:(teas) teadis ka, et eesti keele õppimiseks tuleb VK: (eestlaste) eestlastega suhelda:
Minu esimesed kogemused olid sarnased, nagu nende VK: (oma) omad. Sellest ma kirjutan veelkord. Aga minu puhul SJ:(kõige raskem oli) oli kõige raskem see, et eestlased SJ: (alati oskavad) oskavad alati teist võõrkeel paremini kui sina eesti keelt, kasvõi inglise, hispaania või saksa keelt. Eestis kohtusin VK:(palju) paljude huvitavate inimestega, aga nendega rääkisin kõigepealt teises keeles.
Mul tekkis VK:(sellist küsimus) selline küsimus: kuidas eestlased suhtusid sellesse, et ma VT:(tahan) tahtsin osata eesti keelt? Kas nad VT:(ususid) uskusid mind? Mul oli selline VS:(mulle) tunne, et mõned (armsad) inimesed ütlesid mulle “jah, jah, muidugi saad eesti VK: (keelt) keele VS:( kätte) selgeks”, nagu ma oleks loll, kes KV: (naiteks) näiteks VT:(lendama) lennata tahab ;)
Douglas Welles, kes elas palju aastaid Eestis (muuhulgas Hiiumaal), väljendab seda VK:(tunne) tunnet järgmiste sõnadega:
Mõnikord arvan, et õpin eesti keelt VS:(kõigepealt) eelkõige selleks, et kohtuda oma eesti sõpradega Tartus ja VT, VS: (rääkima) öelda, “näed, ma sain küll eesti VK:(keelt) keele selgeks!”.
@Maitele:
Ma ei teadnud Douglast Wellest midagi, aga väga huvitav inimene paistab olevat! Tal on kodulehekülg, millel ta selgitab millega ta Hiiumaal tegeles.
@Preilijulyle
Suur aitäh! Palun vabandust, et sissekanne nii pikk oli ja vigusid nii palju!
Parandused on kõik selged, aga kirjutan neid veelord, et oleks kergem neid meelde jätta :))) Alguses õpin neid ara ja siis otsin ise vigusid oma sissekandes.
1. lõunas pole ma ainuke – tegusõna teisel kohal, nagu saksa keeles
2. On vähemalt – seekord ei tea täpset põhjust, aga aiman et nii räägitakse
3. poiss, kes osales…
4. …ühes programmis – loomulikult
5. …ja kes… - ilma komata
6. õppis filoloogiat - osastavas muidugi
7. Samuti – see on kirjuviga
8. Samuti ütles keelekõrv – veelkord tegusõna teisel kohal
9. üks naine Inglismaalt - ma juba arvasin, et see kõlab kohmakas
10. peale minu - ehk omastavas!! Pean seda meelde jätma (ja sellekohta grammatikas lugeda, sest sõnaga “peale” võib kasutada mitmeid käändeid)
11. nad olid targemad – loomulikult mitmuse nimetavas
12. Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse - oi, me tean ju, et sõna sihtasutuse omastav lõpeb tähega e
13. endised eesti keele õppijad jutustavad – nii kõlab see vist selgemini
14. palju välismaalasi – täppidega, nagu saates “Välismaaraja” Kukku Raadios
15. palju välismaalast, kellega olen tuttav - “kellega” vist ainsuses (?)
16. Näiteks – täppidega
17. ühel kursusel – jah, just seda kuulsin ühes Marko Matvere ja Jaan Tääte plaadis “me õppisime ühel kursusel”. See on logiline ka.
18. Kui me olime Tartus oskas Alejandro - veelkord tegusõna teisel kohal
19. kuidas ta suutis - võib-olla oleks parem seda teistmoodi öelda
20. telliDA - -DA tegevusnimi
21. siis tuleb ka öelda “hakkama saDAma” (?)
22. ta ei tahtnud oma lugu kirjutada – panen sellele alati tähele, aga tihti jääb kahe silma vahele :)
23. kuidas me hakkasime eesti keelt õppima – loomulikult! hakkama nõuab -ma tegevusnimi
24. eesti keele õppimiseks on kõige parem – seekord tuleb seda meelde jätta! tegusõna teisel kohal!
25. poisid – muidugi, poiss, poisid.
26. Alguses
27. tüdrukutest – muidugi. Ainsuse osastavas on “tüdrukut”
28. nutame - esimene variand kõlab vist natuke kohmakas
29. meie kursusel – põhivorm on kursus ja me juba nägime, et räägitakse “kursusel”
30. eesti päritolu kanadalane – päritolu siin omastavas
31. tema esimestest kogemustest on mõnus lugeda – loogiline. Seestütlevas käänes
31. eesti keel on raske – nimetavas muidugi
33. Kai-Lee teadis – oi, see on juba keeruline asi. Õnneks selgitab seda EK süntesaator: teadsin, teadsid, teadis, teadsime, teadsite, teadsid
34. eestlastega suhelda – kaasütlevas muidugi. See on samuti kahe silma vahele jäänud
35. sarnased, nagu nende omad – mitmuses muidugi
36. Aga minu puhul oli kõige raskem see, et – veelkord: tegusõna teisel kohal!
37. eestlased oskavad alati – teisel kohal!
38. kohtusin paljude huvitavate inimestega – paljude muidugi
39. mul tekkis selline küsimus – loomulikult küsimus on see, mis tekkib, ja sellepärast kustatakse nimetavat käänet…
40. et ma tahtsin osata eesti keelt – lihtminevikus
41. mul oli selline tunne - (tahtsin öelda mulje, aga vist ei klappinud)
44. kas nad uskusid mind – uskuma, uskuda: uskusin, uskusid, uskus, uskusime, uskusite, uskusid; kuid olevik on “usun, usud, usub, usume, usute, usuvad”. Loomulik asi
45. mõned inimesed – armsad selles kontekstis vist ei kasutata
46. näiteks – veelkord, nÄiteks kirjutatakse kahte täppidega
46b. “jah, jah, saad küll eesti keele selgeks” – mitte “kätte” ja mitte osastavas, vaid omastavas
47. kes lennata tahab – lendama, lennata
48. valjendab seda tunnet – osastavas muidugi
49. õpin eesti keelt eelkõige selleks, et - eelkõige
50. kohtuma oma sõpradega ja öelda “näed, ma…” - öelda, nagu inglise keeles “to say”. See viga on ilmselgelt vene keele mõju (ehk koodivahetus) minu eesti keeles
51. sain küll selle keele selgeks
Veelkord suured tänud!!!
Väike abistav märkus: “kes” ja “mis” käänatakse korrektses eesti keeles *ainult ainsuses*. Isegi siis, kui sõna, mida nad asendavad, on ise mitmuses. Sellepärast ongi “välismaalased, kellega…”.
Võib-olla on seda raske meeles pidada, aga lohutuseks – vähemalt nende sõnade puhul pole vaja teada mitmuse osastavat ;).
Notsu, see on väga hea uudis! Siis “kes” ja “mis” ainult ainsuses. Uskumatu! Eesti keeles on ka lihtsad asjad :)))
Minu meelest on hiiglama armas kui keegi tahab eesti keelt õppida! :)
See on hiiglama armas ka kui eestlased nii reageerivad! :)))
Veel mõned kommentaarid… Loodan, et ei tundu norijana :). Õppisin ise sel viisil prantsuse keelt, st iseseisvalt ja paari prantslasega Interneti teel suheldes ning leidsin, et vigade parandused olid mulle suureks abiks. Seepärast aitan heameelega ka eesti keele õppijaid.
9. Inglismaa – riikide nimed suure algustähega; rahvused väikese algustähega
14. palju välismaalasi; aga mitu välismaalast
15. palju välismaalasi, kellega…. – siin jään ka ise hätta, kas kasutada mitmust või ainsust (kellega või kelledega). Sisetunne ütleb nii – mitu välismaalast, kellega…. ning palju välismaalasi, kelledega/kellega (kellega tundub siiski ka siin suupärasem)… (aga siin peaks nõu küsima mõnelt eesti filoloogilt, sest sellest on väga palju aega möödas, kui ma viimati eesti keele grammatikat õppisin :))
19. võiks ehk öelda: kuidas ta oskas (aga suutis on ok)
20. NB! õige on tellida, mitte tellima
21. samuti ikka: hakkama saada
41. vabandust, minu viga! mulje on siin ok (oli lihtsalt KV: mulle)
44. uskuma, da-tegevusnimi on uskuda
45. arvan, et armsad on siin ok, aga ainult mitteametlikus kõnepruugis
51. selle keele – ikka omastavas mõlemad sõnad (ilmselt näpukas :))
Ja päris kommentaari alguses – ORIGINAALIS: Alguses õpin neid ara ja siis otsin ise vigusid oma sissekandes. Õige: õpin need ära…. otsin vigu/vigasid….
(õpin mida? neid (osastav), AGA õpin mille ära? need (omastav))
(siga – mitmuse osastavas võimalikud siin mõlemad vormid sigu või sigasid, mitte aga sigusid)
15. Ahaa, vahepeal juba punktile 15 notsu poolt ammendav vastus antud. Tore!
Aitäh, muidugi ei tundu norijana. Viimane postitus on väga väga huvitav. See on uskumatu, kui palju olen kahe kuue jooksul vigade paranduste tõttu õppinud.
Aga loen sinu postitust veelkord homme õhtul, sest homme vara hommikul tuleb EL regionaalset arenguspoliitikat õppida ja kui ma kohe magama ei roni, siis ei suuda ma seda teha :)))
Veel üks parandus: ‘Maidule’ mitte ‘Maitele’ – nimedest mis kaashäälikutega lõppevad saab sul tulevikus palju rõõmu olema;)
Olen kuulnud ka ‘Maidile’, kuid vaid paaril korral ja nood memmed olid mõlemad üle 80ne.
@Maidule:
Hee, Maite on täitsa hispaania nimi. Niiet Mait, Maidu. Nagu Sepp, Sepu.
Tegelikult ainsuse omastav kääne on minu meelest ilus ja kuidagi isegi loogiline. Mitmuse osastav on ka väga ilus ja üllatav, kuid seal loogika puudub.
@preilijulyle
Tere taas! Muide, “norija” ja “norima” on minu jaoks uued sõnad :))
Tore, et õppisid ka neti kaudu prantsuse keelt. Eks ma pole ainuke :) Parandused on väga tähtsad, mul oli vene sõbranna, keda parandasin hispaania keeles kogu aeg ja lõpudelõpuks sai ta äärmiselt hästi rääkida.
9. Inglismaa – muidugi. Jäi tähele panemata.
14. palju eestlasi, mitu eestlast – just seda parandas keegi eelmine kord. Jälle jäi kahe silma vähele
15. jah, 15 on juba selgitatud :)) olen väga rõõm selle üle, et võib alati öelda “kellega”
20. ja 21. jah, märkisin seda kui parandasin sissekannet :)))
41. mulje – seda sõna kirjutan alati täppidega ja kaks ll, niiet keegi ei tea, mida ma püüasin öelda
44. uskuma, uskuda – olen vist väga originaalne ja tihti mõtlen uut sõnu välja
Selge, “õpin need ära”. Selle jaoks on väga keeruline ja pikk selgitus, keeleteadlased nimetavad seda vist “täissihitist”. Maeivõi :)
Sõna “viga” kasutan kogu aeg aga ikkagi ei jää meelde kuidas õigesti kääneta. Viga, vea, viga, vigu. Nii ongi. :))
Tänud :)))
Mait, Maidu on küll õige, aga Sepp, Sepa.
Nimede käänamisega panevad eestlased isegi võssa. Lohutuseks.
Meeletult vahva on näha, et keegi püüab nii rasket ja esmapilgul tänamatut tööd teha. Leidsin Sinu lehekülje päris juhuslikult, sest otsustasin ise ka, et peaks selle hispaania keele selgeks õppima. Teie muusika meeldib mulle kohutavalt ja kurb kui sõnadest aru ei saa.
Mõned tähelepanekud:
Eesti lapsed õpivad koolis käänamist tüüpsõnade abil. Minu ajal ,oh see oli kole ammu, oli neid 11, nüüd on neid vist natuke rohkem.
Väga hea eesti keele grammatika on kirjutanud Paul Saagpakk oma Eesti -Inglise keel Suure Sõnaraamatu algusesse. See on ca 30 lehekülge väga head õpetust- muidugi koos nende tüüpsõnadega. See peaks Sulle hästi sobima, sest oskad juba eesti keelt päris hästi.
Kui käänamist õppisid siis räägiti ka, et iga käände juures on küsiv sõna, näiteks nimetav kes mis, omastav kelle mille, – seega kui kahtled kuidas käänata siis esmalt proovi koos küsimusega.
Jõudu ja jäksu Sulle
oleme sinuga
@Luizele
Haha, selge, Kuid ma ajasin segamini, tahtsin öelda Epp, Epu, Epu :D Epp ja Sepp kõlavad nii sarnaselt!
Ikkagi tore on teada, et ma pole ainuke, kellele see tundub raske ;)))
@Plutole
Aitäh toetuse eest! .)))
Tüüpsõnad on jah väga kasulikud. Tüüpsõnad ja tüüplaused. Nii õpin käändeid ka.
Praegu mul on väga hea (venekeelne) eesti-grammatika. Õnneks ta on tegelikult väga hästi kirjutatud.
Kui tahad õppida hispaania keelt, siis jõudu sulle ka. Minuga saad praktiseerida, mida sa õpid.
Tienes clases de español o estudias solo / sola? ;))
[Kas sul on hispaania keele tunned või õpid ise?]
Veel üks tore asi, millega eestlased isegi maadlevad on kohanimede käänamine. Näiteks Saaremaa ja Vormsi puhul tundub olevat loogiline kasutada alal(e)ütlevat käänet, aga nt Kihnu (saare) puhul kasutaksin mina seesütlevat käänet ja sisseütleva käände lühemat vormi (Kihnu, rõhuga esimesel silbil). Mõni teine kasutaks kindlasti alaleütlevat käänet. Ja mõne muu kohanime puhul jälle vastupidi. Kui ma nüüd silmad üle kaardi lasin ja kohanimesid vaatasin, siis tekkis tunne, et valdab siiski sisse-/sees-/seestütlev kääne. Või on kellelgi andmeid mingi reegli kohta sel teemal?