Koodivahetus

Icon

Lugu sellest, kuidas ma õpin eesti keelt

Eesti tibid

tibi.jpgEesti keelt õppides kohtan tihti huvitavaid ja ilusaid sõnu. Nagu “tõenäoline”. Praegu tean et see on väga loogiline sõna (tõde + nägu), aga ükskord arvasin et eesti keelt ei suuda ma kunagi ära õppida, sest selleks pean keerulise sõna “tõenäoline” meelde jätma.

Eriti pakuvad huvi need sõnad ja väljendid, mida eestlased omavahel kogu aeg kasutavad, millest mina aga ei saa täpselt aru. Tekib selline tunne, et nende väljendite kasutamiseks peab inimene olema eriti tark.

Üks neist sõnadest on “tibi”.

Sõna “tibi” olen väga tihti kuulnud, aga siiani pole teadnud, mis see tähendab. Arvasin, et see peaks olema väga positiivne omadussõna. Eesti tüdrukud kutsuvad  üksteist naeratades tibiks, näiteks orkutis. Nii et arvasin, et see peaks tähendama “ilus”, “armas” või “kallis”.

Nii et eesti tüdrukut kohades võib öelda “tere tibi!”.

tibi2.jpg

Need tüdrukud, keda tibiks kutsuti, olid enamasti väga ilusad ja moodsad tüdrukud. Nii et ma olin kindel, et kedagi nii kutsuda peaks olema väga hea meelitus (muidugi sel puhul, kui ta on tüdruk).

Samuti arvasin, et sõnad “tibi” ja “tibu” peavad olema omavahel seotud. Ega ei teadnud, mida tibu tähendab. Arvasin, et Eesti keeles on tiibu, tibu ja tibi lihtsalt komplimendid naistele.

tibi3.gifÜhel ilusal päeval (40ºC) kahe eesti tüdrukuga Sevilla päikese all  jalutades , kutsus üks neist, kas mul on eesti tibi olnud. Sellele küsimusele vastuseks ütlesin jah, sest arvasin, et tibi on lihtsalt ilus ja moodne tüdruk.

Mõne päeva pärast otsustasin seda salapärast sõna ka ise kasutada ja kirjutasin Justini blogis “mu eesti tibi”. Täpsemalt ma kirjutasin inglise keeles, et “my Estonian tibi was cute“.

Ja loomulikult kohe tuli eesti tüdruk ja palus mulle mitte kasutada seda sõna. “If you aren’t a blonde estonian girl you shouldn’t call someone a tibi“.

Ahha, arvasin mina, siis ongi sellel sõnal negatiivne tähendus. Ei ole, vastasid mulle. Aga see oleneb sellest, kes seda sõna kasutab.

tibu4.jpgEks tüdrukud võivad enda ja enda sõprade kohta ütelda “tibi” või “tubli tibi”, aga poisid ei tohi. Miks peab eesti keel olema nii raske?

Tibi’ is positive in a sense that they are generally (very) good-looking. The other side of the coin is that being good-looking is more or less all that tibi is good at“, selgitas meeldivalt Wahur.

According to the popular understanding they spend most of their daytime in solariums and spas and nighttime in clubs, actively in search of a next male who would sponsor their lifestyle for a while (unless they already have one, in which case they are actively looking for a next male who would sponsor even more outrageous lifestyle, more expensive clothing and better car). There are many subspecies, but explaining them would take a post triple the size of Giustinos original posting.

EKI ÕS ütleb lühidalt sedasama: tibi on “ilus intellektita tütarlaps”.

tibi51.jpgMiks siis eesti tüdrukud kutsuvad üksteisele “ilusaks intellektita tütarlapseks?”

Vastus on väga lihtne. Nad teevad seda irooniaga. Pole viga, et ilus intellektita hispaanlasest poiss ei saa seda aru ;)

PS.- Selle postituse pilte nähes võite te  arvata, et tean kõik eesti tibisid :D Mina kahjuks ei tea, aga ÕL teab küll.

Filed under: eesti keel, eesti sõnad, eesti tibid, eesti tüdrukud, eestlased, kaunitarid, kõnekeel, sõnavara, tibid, tüdrukud

14 Responses

  1. kukupai says:

    Tegelikult on tibi jah natuke halvustava varjundiga sõna – välimus on OK, aga juuste all suurt midagi ei ole. Eks igas keeles on selliseid väljendeid ja sõnu, millest võõras hästi aru ei saa. Ma arvan, et hispaania keeles ka :)

  2. sepp says:

    “If you aren’t a blonde estonian girl you shouldn’t call someone a tibi“

    sarnane: http://www.urbandictionary.com/define.php?term=nigger

    :)

  3. Tuuli says:

    Väike parandus: tõenÄoline, sõnast “nÄgu”, nagu Sa ise ka kirjutanud oled. Aga hääldada on seda muidugi raskem kui tõenaolist :D

  4. juan manuel says:

    @ Kukupaile:

    Kahjuks, sest ma kangesti tahan kellelegi öelda “tubli tibi!” ;)) Sõna on ju väga naljakas.

    @ Sepile:

    Jah, see on natuke nagu “neeger”. Aga eestis kutsutatakse neegreid neegriks, eks ole?

    @ Tuulile

    Aha, “tõenäoline”. Just arvasin, et tõenäoliselt on sellele sõnale kuskil rohkem täppe ;)))

    - – - – - – - –

    Muide, hommikuti ma lähen õppida minu tädi korterisse, sest seal pole internetis ja saan paremini keskenduda. Sellepärast vastan kommentaridele õhtuti, kui tulen koju.

  5. preilijuly says:

    Eesti 1.keelt (keele) õppides kohtan tihti huvitavaid ja ilusaid sõnu. Nagu “tõenaoline”. Praegu tean, et see on väga loogiline sõna (tõde + nägu), aga ükskord arvasin et eesti keelt ei 2.suuda (saa) ma kunagi ära õppida, sest selleks pean 3. keerulise (keerulist) sõna “tõenaoline” meelde jätma.
    Eriti 4. pakuvad (pakkuvad) huvi need sõnad ja väljendid, mida eestlased omavahel kogu aeg kasutavad, 5. millest mina aga ei saa täpselt aru. 6. Tekib (Tekkib) selline tunne, et 7. nende väljendite (neid väljendeid) kasutamiseks peab inimene olema eriti tark.
    Üks neist 8. sõnadest (sõnu) on “tibi”.
    Sõna “tibi” olen väga tihti kuulnud, aga siiani pole teadnud, mis see tähendab. Arvasin, et see peaks olema väga positiivne omadussõna. Eesti tüdrukud 9. kutsuvad üksteist naeratades (naeratades kutsuvad üksteisele) tibiks, näiteks orkutis. Nii et 10. arvasin/mõtlesin (mõistsin), et see peaks tähendama “ilus”, “armas” või “kallis”.
    11. Et (Eks) eesti tüdrukut 12. kohates (kohtades) võib öelda “tere tibi!”.

    Need tüdrukud, keda tibiks 13. kutsuti (kutsutati), olid enamasti väga ilusad ja moodsad tüdrukud. Nii et ma olin kindel, et kedagi nii 14. kutsuda (kutsuma), peaks olema väga hea meelitus (muidugi sel puhul, kui ta on tüdruk).
    Samuti arvasin, et sõnad “tibi” ja “tibu” peavad olema omavahel seotud. 14. Ega ei teadnud, mida tibu tähendab. Arvasin, et 15. eesti (Eesti) keeles on tiibu, tibu ja tibi lihtsalt komplimendid naistele.
    16. Ühel ilusal päeval (Ühes ilusas päevas), jalutades Sevilla päikese all (40ºC) kahe eesti tüdrukuga, üks neist 17. küsis (kutsus), kas mul 18. on (oli) eesti tibi olnud. 19. Sellele (Selle) küsimusele vastuseks ütlesin jah, sest arvasin, et tibi on lihtsalt ilus ja moodne tüdruk.
    20. Mõne (Mõnda) päeva pärast otsustasin seda 21. salapärast (salaparast) sõna ka ise 22. kasutada (kasutama) ja kirjutasin Justini blogis “mu eesti tibi”. Täpsemalt, ma kirjutasin inglise keeles, et “my Estonian tibi was cute“.
    Ja loomulikult, kohe tuli eesti tüdruk ja palus 23. mul (mulle) 24. selle sõna ära kustutada? (ära kasutada seda sõna). “If you aren’t a blonde estonian girl you shouldn’t call someone a tibi“.
    Ahha, arvasin mina, siis ongi 25. sellel sõnal (sellele sõnale) negatiivne tähendus. Ei ole, 26. vastati (vastasid) mulle. Aga see oleneb sellest, kes 27. seda sõna kasutab (kasutab seda sõna).
    Eks tüdrukud võivad enda ja enda sõprade kohta ütelda “tibi” või “tubli tibi”, aga poisid ei tohi. Miks peab eesti 28. keel (keelt) olema nii raske?
    “Tibi’ is positive in a sense that they are generally (very) good-looking. The other side of the coin is that being good-looking is more or less all that tibi is good at“, 29. selgitas meeldivalt (meeldivalt selgitas) Wahur.
    …….
    EKI ÕS ütleb 30.lühidalt (lühivalt) 31. sedasama (sama lugu): tibi on “ilus intellektita tütarlaps”.
    Miks siis eesti tüdrukud kutsuvad 32. üksteist (üksteisele) “33. ilusaks (ilus) intellektita tütarlapseks?”
    Vastus on väga lihtne. Nad teevad seda irooniaga. Pole viga, et ilus intellektita hispaanlasest poiss ei saa 34. sellest (seda) aru ;)
    PS.- Selle postituse pilte 35. nähes (nagedes) 36. võite te (te võite) arvata, et 37. (tegelikult) tean kõik eesti tibisid :D Mina kahjuks ei tea, aga ÕL teab küll
    _________
    2. ei suuda ma kunagi ära õppida VÕI ei saa ma kunagi selgeks.
    10. arvasin VÕI mõtlesin
    16. Ühel ilusal päeval kahe eesti tüdrukuga Sevilla päikese all jalutades, küsis üks neist, kas mul on eesti tibi olnud. (sõnade järjekord oleks niiviisi parem)
    24. kustutada? VÕI seda sõna mitte kasutada? (pole kindel, kas sain siin mõttest õieti aru)
    26. vastati VÕI vastasid inimesed (vm asesõna) mulle
    37. tegelikult – pole siin vajalik

    ______
    …hommikuti lähen ma oma tädi korterisse õppima, sest seal pole internetti….

  6. juan manuel says:

    Aitäh, see on nii lõbus! :))) Vaatan neid homme õhtul, täna ei viitsi. Eksamid lahenevad…

  7. juan manuel says:

    Tere taas! Ja aitäh huviavate paranduste eest!!!

    1. Eesti keelt õppides — mhmm, osastavas

    2. tõenäoline — nagu nägu

    2.  ei suuda ma kunagi õppida — ei suuda seda teha

    3. keerulise sõna “tõenäoline” meelde jätma — omastavas. hiljuti tegin sama viga

    4. pakuvad — ühe tähega k. Loogiline. Pakkuma

    5. ja millest mina aga ei saa aru — millest

    6. tekib — veel kord ühe tähega k. Tekkima, tekib

    7. nende väljendite kasutamiseks — omastavas!

    8. üks neist sõnadest – seestütlevas, mitte osastavas

    9. Tüdrukud kutsuvad üksteist (keda!) naeratades tibiks — tegusõna teisel kohal

    10. arvasin / mõtlesin, et see peab — mõistma = aru saam

    11. et … – kas mitte “ehk” tähenduses “so”? Või “Nii et”

    12. eesti tüdrukut kohates - kohtama, kohata, kohates

    13. tüdrukud, keda tibiks kutsuti — kutsuma, kutsuda

    14. kedagi nii kutsuda peaks olema — kutsuma, kutsuda

    15. eesti keeles — kuna sõna eesti on omastavas, alati kipun suurtähega kirjutada. Kuid tean, et see pole nii.

    16. Ühel ilusal päeval – alalütlevas!!! Ühel päeval, juunil…

    17. üks neist küsis — loomulik. ma küsin, ma küsisin, sa küsisid, ta küsis

    18. kas mul on eesti tibi olnud — on olnud.

    19. sellele küsimusele vastuseks — nimi ja omadussõna alaleütlevas. Tean seda, kuid kipun sel puhul kirjutada omadussõna omastaas

    20. mõne päeva pärast — hmm, kas see on siis omastav? Või osastavas

    21. otsustasin seda salaparast sõna… – ilma täheta

    22. ka ise kasutada - da muidugi

    23. ja palus mulle – loomuikult

    24. tahtsin öelda “not to use that word” (mitte kasutada). Võib-olla: “palus mulle, et ma ei kasutaks seda sõna”

    25. siis ongi sellele sõnale — hmm, vist just nagu enne. mulle, sellele sõnale. noh, loomulikult alaleütlevas

    26. vastati mulle — selge

    27. oleneb sellest, kes seda sõna kasutab — siin tegusõna viimasel kohal

    28. miks peab eesti keel olema nii raske — keel on raske, mimetavas

    29. “…”, selgitas meeldivalt Wahur — teisel kohal

    30. ütleb lühidalt — loomulikult

    31. ütleb lühidalt sedasama — sedasama. Meeldib

    32. kutsuvad üksteist (keda)

    33. kutsuvad üksteist “ilusaks intellektita tütarlapseks

    34. ei saa sellest aru — nagu enne. Sellest ei saa ma kunagi aru

    35. selle postituse pilte nähes - nägema, näha, nähes. Nagu enne: kohtama, kohata, kohades. Eesti keel on ilus ja loogiline!!! (aga raske ;)))

    36. selle postituse pilte nähes võite te arvata — teisel kohal!

    37. mina ei tea — tegelikult siin ei ole vajalik

    —-

    Su kommid:

    - ei suuda kunagi ära õppida või ei saa ma kunagi selgeks. — selge

    ühel ilusal päeval kahe eesti tüdrukuga sevilla päikese all JALUTADES, küsis — hmm, huvitav sõnajärg

    24. Just see, “seda sõna mitte kasutada” — kirjutasin “ära”, brr…

    25. vastati või vastasid nad — selge

    37. Oki, siis pole tegelikult siin vajalik :)))

    Suur aitäh! Parandused on nii selged. Aitab ka see, et sain teada, et mitu sõna kasutasin õigesti (mis mulle tõesti üllatas:))))

    JA VEEL:

    - homme lähen OMA tädi korterisse õppima
    - sest seal pole INTERNETTI
     
    :))))

    Nii see on, kahjuks see, mida pean õppima (hetkel hispaania arengupoliitika) on mitu korda igavam, kui eesti keelega tegelemine. Sellepärast pean minema õppima seal, kus midagi ei juhtu minu tähelepanu kõrvale :))

  8. juan manuel says:

    salapÄrast. Just markasin.

  9. juan manuel says:

    ja “siis ongi sellel sõnal”. Kirjutasin valesti umber…

  10. preilijuly says:

    Tere!

    Mind aga üllatab see, et sa nii PALJU sõnu õieti kasutad!!!! Oled vist ikka ilus INTELLEKTIGA hispaania poiss, sest isegi eesti “tibi” tähendusest said aru. :)
    Tõsiselt ka, kõik, mis sa kirjutad, on hästi arusaadav.

    Edu eksamil – hoiame sulle pöialt!

  11. Tamerlán says:

    Podías escribir alguna entrada en español :P

    Saludos desde la península.

  12. juan manuel says:

    @ A Tamerlán:

    Es una buena idea, pero temo que mucha gente no me entendería. Aunque sí, voy a pensar sobre eso…

  13. juan manuel says:

    @ Preilijulyle :)

    Selle kahe kuue jooksul olen väga palju õppinud. Enne kui hakkasin seda blogi pidama ei teadnud üldse mis vahet on DA ja MA tegusõnade vähel, kuidas mitmuse osastavat vormitakse, jne. Nii et olen väga tänulik nendele, kes mulle nii meeldivalt aitavad :)))

    Aitäh ka toetuse eest! Selle kuue lõpuni olen väga hõivatud, aga septembri algusest on mul taas natuke rohkem aega. Igal juhul tahan jätkuvalt sõnu õppida ja eesti keelega tegeleda.

    Kujuta ette, nüüd on mul mitu eesti filmi (ristumine peateega, vimne relivkia, mehed ei nuta) ja isegi mul polnud aega, et seda vaatama!

  14. M.P. says:

    Geniaalne postitus, naersin tükk aega kogu loo üle XD XD XD

    :)
    Lahe.

Leave a Reply