Huvitav on naha, et inglise sõna “magazine” on
- saksa keeles “Zeitschrift” (mis koosneb sõnadest Zeit (aeg) ja Schrift (kiri)
- poola keeles “czasopismo” (mis koosneb sõnadest czas (aeg) ja pismo (kiri)
- ja eesti keeles muidugi “ajakiri”
Mõnus. Tähendab, et saksa keele oskajate on eesti ja poola keele õpimine (veidi) lihtsamaks.
Kuigi poola keele õpimisel aitab kõige pealt vene keele oskus. Eesti keele mõistmiseks pidasin aastate kaupa õppida, enne kui sain ajalehte pealkiridest aru. Selle kõrval on poola keel, millega olen natuke tegelenud selle aasta jooksul, lastemäng.
Miks oli minu jaoks eesti keele poola keelest raskemaks?
Mõnikord ma ei saanud lause estruktuuri äru. Ei teadnud ühe sõna tähendust ja ei teadnud isegi, milline roll mängib seda sõna. Näiteks tavaline eesti sõna, nagu “vaikus” võiks olla:
- Nimisõna esindavas käänes, nagu “valgus”
- Nimisõna seestütlevas käänes nagu “Pärnus” või “sõnaraamatus”
- Tegusõna, nagu “(tema) lahkus”
Samuti sõnaraamat tihti ei aidanud. Pidin kaua aega jooksul sõna nimetavat otsima, ja siis sõna otsima sõnaraamatust, ja mõnikord pole midagi leidnud. Siis pidin teist sõnaraamatut võtma, nagu näiteks Eesti Õigekeelsuse Sõnaraamat, mis pole kirjutatud valismaalaste jaoks.
Poola keeles selliseid raskusi pole. Morfoloogiliselt on väga lihtne aru saada, mis asi on iga sõna, isegi kui tähendust pole selge. Ja nii sõnad kui lauseehitus on vene keele väga sarnased. Tuleb lihtsalt tasapisi sõnavara laiendada.
Filed under: eesti keel, eesti keele õppimine, eesti sõnad , eesti keel, poola keel, saksa keele mõju
Hei =)
No võib olla on võimalik, et see tõsine eesti keelega tegelemine on sinu jaoks lihtsalt teiste keelte omandamise kergemaks muutnud :)
Kui ikka tõsiselt peab ennast läbi suruma sellest rägastikust, milleks on eesti keele grammatika ja kõik sellega kaasnev, siis paratamatult avardub õppimisvõime =)
Ise olen venelane, kes õpib eesti keelt alates 12 eluaastast selle sees elades, õppides ja eesti koolis käies (praegu olen 18) ning mulle tunduvad selle kõrval nüüd teised euroopa keeled (saksa, inglise + minu emakeel) ikka ülikerged ja loogilised :)
Mulle tundub ka, et eesti keele grammatika on üsna keeruline. Tuleb alati meeles pidada kuidas on iga sõna omastav ja osastav. Algajatele on igal juhul eesti keel väga raske.
Poola keele on meie jaoks (vene keele oskusega inimesed) vähemalt mõistetav.
Näiteks see laul on meie jaoks täiesti arusaadav:
Krystyna Zachwatowicz-To taka głupia to ja już nie jestem
http://es.youtube.com/watch?v=Mi0PbXjNbVA
Alex, 6-aastase õppimise kohta on sul ikka väga ilus eesti keel. Komplimendid.
Juan Manuel, ma ei saa ilma oma tavapärase vigade paranduseta:
“saksa keele oskajateLE on eesti ja poola keele õpimine (veidi) lihtsaM”
ja
“eesti keel oli poola keelest raskeM”, mitte “raskemaks”.
Öeldistäide võib eesti keeles südamerahuga nimetavas käändes (nominatiivis) olla, vähemalt see asi on lihtne ;). Mul on kuri kahtlus, et ta läheb sul saavasse käändesse slaavi keelte mõjul, kus sedasorti lausetes kasutatakse akusatiivi. Vene keele mõjul on isegi osa eestlasi hakanud vahel öeldistäitena saavat käänet kasutama (“on müüjaks” jms), aga adjektiividega ei tee seda isegi nemad mitte. Ükskõik, kas miski on sinine, punane, ilus, kole, ebatsensuurne, esteetiline, ülev või närune, on ta seda ikka nimetavas käändes.
Muide, korralikult on iga keelt raske rääkima õppida… kas te saate kätt südamele pannes öelda, et vene keele soveršennõi ja nesoveršennõi vid on kerged ja intuitiivselt arusaadavad? või see, mille järgi sõnad saksa keeles ja slaavi keeltes mees-, nais- ja kesksoo vahel jagunevad? loterii, ma ütlen, mitte Tallinna raad.
PS:
aga need saksa tõlkelaenud pidavat ka läti keele õppimise lihtsaks tegema.
Ma olen selliste sõnade otsa isegi ungari keeles koperdanud.
tere notsu!
on lithsam, on raskem… jah, minu tüpilised vead püsivad. Nagu öeldakse inglise keeles, old habits dye hard :)))
tuleb meeles pidada et
kuigi vene keeles öeldakse: “быть красивым / красивой”
eesti keeles öeldakse “ilus olema”
selles mõtes on jah eesti keeel lithne ja kerge :))
Ei, ma ei saa sudameles öelda, et sov. vid y nesov. vid on vene keeles arusaada, sest alustasin vene keele õpimist 18 aastasena ja pole veel seda 27 aastasena taipanud :))) Noh, veidi küll, aga tuleks selliseid asju korduvalt õppima.
ja saksa keeles der / die / das võib olla tõeline “Albtraum”. Pole ime, et saksla pastorid on eesti keele grammatika mõjutanud :))
saksa tõlkelaenud on üsna huvitav leida kesk- ja ida euroopa keeltes. kuigi need ei tee keele õpimis lihtsamaks, iga tõlkelaenu ees on 100 soome-uugri sõnad.
Hetkel tulevad meelde
Vaim- Geist, Seele
Vaimustus – Begeisterung
Aga lisaks tõlkelaenudele on õnneks olemas ka päris laenud. Eesti keeles peaks umbes pooled sõnad olema laenud eri indoeuroopa keeltest. Keeleõppija õnnetuseks on kõige tähtsamad sõnad enamasti küll soomeugrilised, kes see ikka tähtsate asjade jaoks võõra sõna võtab – kuigi ka siin on erandeid, sellised tähtsad sõnad nagu “hammas”, “tütar” ja “mõrsja” on kõik balti laenud.
“Hammas” ja “sadam” o väga lihtsad sõnad.
Hammas – palestiina radikaalne organisatsioon,
Sadam – endine iraagi juht.
;)