Eesti keele väljendid: “Kauge kaarega mööda käima”

Tahaks siin aeg ajalt kirjutada väljendeid või sõnu, mis minu lõunamehe vaatenurgast kuidagi silma paistavad või on teiste keeltega seotud. Need väljendid on alati huvitavamini ja lihtsamini ära õppida.

Nii siis, Marko Mihkelson kirjutab tema ajaveebis, et äsja Vilniuses toimunud seminaris Vene ja EL suhtede kohta …

“tegelikest probleemidest ja julgeolekuohtudest kippus jutt kauge kaarega mööda käima.”

Toon siia seda lauset, sest “kauge kaarega mööda käima” kõlab nagu saksa keeles “einen grossen Bogen um etwas machen“. Võib-olla see ei tähenda täpselt samas, aga ikkagi mõlemad väljendid on väga sarnased nii vormis kui ka tähenduses.

Võib-olla see väljend on küll paljudes keeltes olemas, aga hispaania keeles öeldakse seda mõtet natuke teistmoodi, me räägime pigem “dejar algo de lado“.

Filed under: ajaveebid, eesti blogid, eesti keel, eesti sõnad, hispaania keel, saksa keel, väljendid

Tallinn (ja Soome) Brian’i silmade läbi

Kunagi leidsin selle ajaveebi, kus noor ameriklane Brian jutustab, kuidas ta mitu päeva Tallinnas veetis, enne kui kohtus tema oma purjude purjus sõpradega Soomes.

Juttu on tõesti väga naljakas ja näitab kui rasked on valismaalaste suhted eesti tüdrukutega, ja miks neid usaldada ei tohi ;)

Eriti meeldis seda hetke see hetk, milles millal / kui Brian arvas, et kogu maa oli juba sellest selles veendunud, et ta oli gay. Tundub, et Eesti on nii väike, et kuuldused võivad üllatavalt kiiresti levitada levida! Tuleb eriti ettevaatlikult olla.

PS.- Muide, miks on eesti sõnad nii sarnased? Kuuldus, kuulutus, kuulus… Purjus, puri, mürin… Ma ei või :-)

Filed under: Ameerika Ühendriigid, Ameriklased, Eesti, Soome, Tallinn, USA, ajaveebid, eesti keel, eesti tüdrukud, eestlased, inimesed, reisimine, seks, talve, tüdrukud, venelased, välismaalased

Eesti tegevusnimed, Revisited

Mõned päevad tagasi kirjutasin, et ilmselgelt pole eesti keeles ma- ja da- tegevusnimede kasutamisel absoluutselt mingit loogikat ;-)

Aga Keelekõrv näitas, et on küll:

1. liikumist ja arengut tähistavad verbid + MA (ma lähen, hakkan, õpin ja õpetan õmblema)
2. emotsiooni- ja modaalverbid + DA (ma armastan, mulle meeldib, ma oskan, saan, suudan, võin lugeda)
3. on + adjektiv = DA (blogisid on huvitav lugeda)

Selle kohta uurides leidsin võrgus ka palju huvitavaid asju:

Kõigepealt leidsin seda SUUREPÄRAST selgitust power poindi formaadis (MA ja DA infinitiiv), mis on Olga Ivanova poolt kirjutatud Tallinna Mustamäe Realgümnaasiumi õpilaste jaoks.

Kahtlematult on põhikoolilapsed minust palju andekaimad, aga ikkagi loodan, et saan sellega hakkata hakkama :D

Teiseks leidsin Epu ajaveebis sissekannet, milles ta kirjeldab kuidas tema kaheaastane tütreke Marta eesti ja inglise keelt rääkis umbes üks aasta tagasi. Kommentaarides panni seal tähele, et:

Üks huvitav asi, mis Marta kõnet lugedes silma jääb, on see, et ta kasutab valdavalt ma-infinitiivi: jooks(e)ma, hüppama, jne.

Selle jutu jätku võite ise seal lugeda.

Minu meelest pole ma- ja da- tegevusnimede kasutamine väga raske asi, kuid tuleb ikka seda tähele panema panna. Väga kasulik on selgituste näited korduvalt lugeda ja niimoodi meelde jätma. Soovitan kõigile! :-D

Filed under: -da infinitiiv, -ma infinitiiv, ajaveebid, eesti grammatika, eestlased, grammatika, lastekeel, näited

Sõnade Maailmastumine

Eesti keeles (nagu misiganes / igas keeles) on kohutavalt palju laensõnu, eriti arvuti ja tehnoloogia valdkonnas. Üks nendest on blog, millest on saanud peaaegu universaalne väljend.

Minu teades ei ole Eestis sellist keelekomisiooni nagu ta on näiteks Prantsusmaal olemas, mis mitte ainult reguleerib kuidas õigesti rääkida, vaid ka mõtleb välja uusi sõnu, mida võib kasutada ingliskeelse variandi asemel.

Aga Eestlased oskavad ka midagi uut ja originaalset välja mõelda nagu näiteks ajaveeb. Ajaveeb ei ole muidugi sajaprotsendiliselt / täiesti eesikeelne sõna, aga võib-olla kõlab ta paremini kui blog.

Interneti jaoks on ka olemas teised väljendid. Näiteks võrk, mis on tõeline eestikeelne sõna. Niiet teooriselt võiks ka ajaveebi nimetada hoopis teistmoodi, nagu… Ajavõrgulehekülg.

Sõna võrgulehekülg (mida ma pole varem kuulnud) kasutatakse. Niiet… Miks mitte?

Filed under: Prantsusmaa, ajaveebid, blogid, eesti keel, eesti sõnad, internet, laensõnad, maailmastumine