Lause sõnajärg

Siin lõunas, kus ma elan, oli meil täna 41 kraadi sooja. Öösel 30 kraadi. Ehk ideaalne temperatuur, eks ole?

See on uskumatu, aga ma pole täna kasutanud oma kliimaseadet. Kuigi tavaliselt ei hääleta ma roheliste poolt, olen täiesti vastutustundlik aktivist, kes autot ei juhi ja kellele kliimamuutus tähtsam on, kui ellujäämine! ;)

Noh tegelikult, kui ilm on nii soe nagu täna , siis tuleb paratamatult kliimaseadet kasutada, ja nii ma teen tavaliselt. Täna ma lihtsalt ei teadnud, et ilmad nii soojad olid. Võib-olla põhjamaade keeltega tegelemine värskendab natuke.

Aga ma tahtsin täna kirjutada grammatikast ja sõnade järjekorrast, sest just see pakub tekitab aeg-ajalt raskusi. Nii et kirjutan siin/siia, millised ON selle kohta käivad reeglid minu toreda venekeelse eesti keele grammatika järgi (ta on tõesti väga kasulik asi).

1. Reegel number üks – tegusõna teisel kohal!

Minu isa on haiglas arst

Ei soovi ma sinuga nõu pidada

2. Asesõnu nagu “ma” ei arvestata

Täna ma töötan kodus

3. Küsimustel pannakse tegusõna lause lõppu

Mis mul sulle andeks anda on

Tahame teada, kes sulle mõttesse tuli

4. Küsimustel võib ka tegusõna algusesse panna, kui see asendab sõna “kas”

Lähed sa homme teatrisse?

(või: Kas sa homme teatrisse lähed)

5. Pane tähele!

Õige: Poiss tõi tädile suure kala, kellel oli veel konks suus

Vale: Poiss tõi suure kala tädile, kellel oli veel konks suu (vaeseke tädi!)

Noh, vaatame, kas ma panen tulevikus veel tegusõna valesse kohta! :) Kardan, et isegi selles lauses tegin vigu…

Filed under: appi, eesti grammatika, eesti keel, eesti keele õppimine, grammatika, tegusõna

Eesti tegevusnimed, Revisited

Mõned päevad tagasi kirjutasin, et ilmselgelt pole eesti keeles ma- ja da- tegevusnimede kasutamisel absoluutselt mingit loogikat ;-)

Aga Keelekõrv näitas, et on küll:

1. liikumist ja arengut tähistavad verbid + MA (ma lähen, hakkan, õpin ja õpetan õmblema)
2. emotsiooni- ja modaalverbid + DA (ma armastan, mulle meeldib, ma oskan, saan, suudan, võin lugeda)
3. on + adjektiv = DA (blogisid on huvitav lugeda)

Selle kohta uurides leidsin võrgus ka palju huvitavaid asju:

Kõigepealt leidsin seda SUUREPÄRAST selgitust power poindi formaadis (MA ja DA infinitiiv), mis on Olga Ivanova poolt kirjutatud Tallinna Mustamäe Realgümnaasiumi õpilaste jaoks.

Kahtlematult on põhikoolilapsed minust palju andekaimad, aga ikkagi loodan, et saan sellega hakkata hakkama :D

Teiseks leidsin Epu ajaveebis sissekannet, milles ta kirjeldab kuidas tema kaheaastane tütreke Marta eesti ja inglise keelt rääkis umbes üks aasta tagasi. Kommentaarides panni seal tähele, et:

Üks huvitav asi, mis Marta kõnet lugedes silma jääb, on see, et ta kasutab valdavalt ma-infinitiivi: jooks(e)ma, hüppama, jne.

Selle jutu jätku võite ise seal lugeda.

Minu meelest pole ma- ja da- tegevusnimede kasutamine väga raske asi, kuid tuleb ikka seda tähele panema panna. Väga kasulik on selgituste näited korduvalt lugeda ja niimoodi meelde jätma. Soovitan kõigile! :-D

Filed under: -da infinitiiv, -ma infinitiiv, ajaveebid, eesti grammatika, eestlased, grammatika, lastekeel, näited

Mida teha, kui aru ei saa?

Lugesin Eesti Päevalehe uudist, milles teatakse, et “Asulasissene piirkiirus võib langeda 40km/h” .

Alguses sain seda lauset hoopis valesti aru. Arvasin, et “piirkiirus” tähendab nagu “kiirtee” või “maantee”, et “asulasissene” on selle mantee pärisnimi, ja et “langeda” peab tähendama natuke nagu “laienema”. Ühesõnaga, ei mõistnud midagi.

Siis jätkasin lugeda seda uudist, kus selgitakse et:

Vältimaks liiklusõnnetusi ja tagamaks ohutust Tallinna südames, kaalub pealinn tõsiselt üldkehtiva asula piirkiiruse 50 km/h langetamist 40 kilomeetrile tunnis ja seda toetab ka maanteeamet.

Pidasin ka seda kaks kord lugema, aga pärast seda sain lõplikult kõik aru. Mõistasin mida “piirkiirus” tähendab ja mäletasin sõna “langema” tähendust. Sõna “asula” olen ammu õppinud ja selles kontekstis ma pole isegi uskunud, et “asula” võib tähendama “külla” või “alev“. Aga igal juhul, juba tean mida linnavõimud kavatsevad teha ja millisel põhjusel.

See on nii, et ma olen palju neid sõnu kunagi õppinud, aga selle lause arusaamiseks pean iga sõnade tähendust kuidagi nende kontekstiga seostuma.

Üldjuhul saan enamasti kõik aru, aga loen suhteliselt aeglaselt. Tihti pean mõned lauseid kaks korda lugema. Ja iga tekstide raskust oleneb autori stiilist ja sellest, millest ta räägib.

Milles on asi? Arvan, et mul on vaja lihtsalt rohkem harjutama, püsiv olla ja iga päev lugema. Ma ei ole veel eesti keele sõnajärgudega harjunud ja mõned mõisted nagu “piirkiirus”on minu jaoks veelgi võõras, isegi kui ma tean selliseid sõnu nagu “piir” ja “kiiresti”.

Keeleõpimisel on vist ka piirkiirus!

Filed under: ajalehed, appi, eesti grammatika, eesti keel, eesti sõnad, grammatika, sõnad, sõnade õpimine

Täis- või osasihitis?

Kas grammatika on tähtis võõrkeele õpimiseks? On küll, aga minu arvates peab keelõpija alguses oskama natukene suhelda ja aru saada, enne kui hakkab tõsiselt grammatikaga tegeleda. Algajatele tuleb õpida ainult mõned lihtsaid asju selles valdkonnas, nagu… nimetav!

Siiamani on minu peaeesmärgi olnud eesti keelt aru saada ja eestlastega suhelda, aga kuna ma pean eestikeelset ajaveebi, siis tuleb natukene muretseda osastavat käänet pärast :)

Niiet võttasin mu väike ja ilusat raamatut “Lihtne eesti keele grammatika harjutuste ja võtmega“, milles selgitused on kirjutatud kas või ainult vene keeles või vene keeles eesti sõnadega. Nagu näiteks siin:

Частичное дополнение (osasihitis) стоит в падеже osastav и отвечает на вопросы keda? mida?

Полное дополнение (täisihitis) cтоит в падеже omastav или nimetav и отвечает на вопросы kelle? mille? kes? mis?

Selge? Näete, selle “lihtse” eesti keele grammatika abil võite ühtaegselt eesti ja vene keelt omandama! See on vist kirjutatud just nimelt hispaanlaste jaoks.

Kui keegi ikka veel ei saa aru, siis ta võib rohkem lugeda selle kohta EKI veebilehes.

Aga vaatame mõned (seekord eestikeelseid) näiteid:

1. Armastan oma vanemaid (osastav)
2. Otsin endale uue ülikonna (omastav)
3. Ta kutsus külalised tuppa (nimetav)

Tavaliste indo-eurooplaste jaoks on kõik seda “otsesihitis” (direct object). Saksa keeles kasutatakse käänet “Akusativ” ja venekeeles “винительный падеж“. Hispaania keeles ei ole mingit käänet vaja, me oleme laiskad (ja targad) inimesed.

Aga eestlastele jaoks pole otsesihitis piisavalt keeruline ega naljakas, niiet tuli teisi reegleid välja arvama. Ilus ;)

Ühesõnaga, eesti keeles võib öelda:

1. Poiss kirjutas luuletuse
2. Poiss kirjutas luuletust
3. Poiss kirjutas luuletusi

Appi…

Õnneks sain teada, et tavaliselt kasutatakse sel puhul osastavat käänet. Niiet kohe avaldan, et edaspidi kavatsen osastavat kasutama, ja mul on ÜKSKÕIK kas see otse- või osa- või täisihitis on.

Mul on ükskõik, kui palju luuletusi ta kirjutas, ja kas ta juba valmis on või mitte. Ma isegi ei taha tema luuletusi lugema! ;) Osastav on ju omaette piisavalt raske.

Eesti vabariigis kehtib ju sõnavabadus, või kuidas? ;)

Filed under: appi, eesti grammatika, eesti keel, grammatika, laused, omastav, osastav, otsesihitis, saksa keel, sihitis, sõnavabadus, vene keel, võõrkeele õpimine

Mida teha vs. mida tegema

Üks suur raskus eesti keeles on -ma ja -da infinitiivide kasutamine. Vene keeles on ka olemas kaks infinitiivi (делать, сделать), aga hispaania, prantsuse või saksa keeles on ainult üks infinitiiv olemas.

Eesti keele puhul tuleb väike pöördsõnadekiri pöördsõnade nimekiri ära õpiDA. Jah, ma tean et te pole sellest kunagi kuulnud, aga välismaalastele pakub eesti keel rohkem raskusi, kui teile (gi).

Ausalt öeldes, ma pole veel kuulnud mingit ratsionaalsest selgetust ratsionaalset selgitust sellest, miks on eesti keeles kaks infinitiivid infinitiivi olemas. Tähendus on ikkagi hoopis saamasugune. Või kuidas?

Vene keeles on ju совершенного ja несовершенного вида tähendust erinev. Я делал очень много, но нечего не сделал. See väike keeleomadus on vist Venemaa ajalugu ja ilukirjandust sügavalt mõjutanud.

Aga tuleme eesti keelele tagasi:

Pöördsõnad, milledega tuleb kasutada -ma infinitiivi.

1. Ma pean õppima
2. Ma olen valmis andestama
3. Ma olen nõus leppima
4. Ma hakkan minema
5. Ma lähen puhkama
6. Ma jään magama
7. Ma õpin õmblema

Mistõttu ma pole veel neid ära õppinud. Arvan, et mõtlen välja mingisugune väike lugu mingisuguse väikese loo.

Pöördsõnad, milledega tuleb kasutada -da infinitiivi.

1. Ma saan õppida
2. Ma võin aidata
3. Ma tohin tulla
4. Ma tahan süüa
5. Ma soovin puhata
6. Ma loodan leida
7. Ma kavatsen ära minna
8. Ma oskan küpsetada
9. Mul on tarvis õppida
10. Mul on vaja lugeda
11. Mul tuleb töötada
12. Mul on kasulik võimelda
13. Mulle meeldib tantsida

Siin pole ka vist mingit loogikat. Aga kuna infinitiiv tuleb kasutada iga teises lauses, siis tasub seda õppida.

Oi, kuidas siis õigesti õieti õigesti, “tasub õppida” või…!? Sellest minu ilus venekeelne “Lihtne Eesti keele Grammatika harjutuste- ja võtmega” ei selgeta selgita midagi… ;)

Filed under: -da infinitiiv, -ma infinitiiv, eesti grammatika, eesti keel, grammatika, infinitiiv, pöördsõnad, vene keel, õigesti rääkima, вид глаголов

Vigade parandus

Rippusin Riputasin võrgus võrku mu oma väikese eestikeelse sõnavara ehk need 4 tuhat sõna, mis olen õppinud viimasel ajal. Võib-olla on seda huvitav vaatama! vaadata)))

http://www.hot.ee/juanma/synad.html

Kui palju sõnu (mitu sõnu) vajab inimene, selleks et keelt oskama?osata? Ma arvan et umbes 3000 -ndet pluss kõnepraktika. Minu puhul ma ei tea ma ei oska öelda aga arvan et vähemalt 5000 või 6000 tuhat pean ära õppima, enne kui saan Eesti keelt keele 100% selgeks.

Muidugi lugemise ja kuulamise praktika on väga tähtis, sest üha rohkem aina sagedamini saan sõnadest kontekstise tõttu aru. Ma püüan kasutada eestikeelset sõnaraamatut ehk Eestikeele Õigekeelsuse Sõnaraamatut, aga kuid ta tihti ei paku see mind mulle mingit abi.

Aeg ajalt on ta nagu see vana poola keele sõnaraamat: Что такое лошадь – это знают все! ,)

Piret, suured tänud sulle! Kui keegi arvab, et Eesti keelt pole üldse raske, siis vaadake siia, hhehe.

Filed under: eesti grammatika, eesti keel, eestlased, inimesed, vigade parandus