„Eesti võib leida omale sõpru välismaalt. Kui seda väidaks mõni Eesti ajaloolane, siis sellisel juhul on usaldusväärsus väiksem,“ lisas Uudelepp.
„Kui meist üritatakse maalida pilti väikesest vastikust natsiriigist, siis meie enda ajaloolane õigustab oma riigi kunagisi tegusid. Kui selle arvamuse kirjutab mõni inglane, prantslane või hispaanlane, siis sellisel juhul on tema arvamus ja sõnum märksa tugevam,“ jätkas ta.
Elu Damaskuses läheb kiiresti, kõik on ilus, põnev ja huvitav. Aga edaspidi pean IGA PÄEAV midagi eesti keeles lugema või kuulama eesti raadiot. Põhjus on lihtne: ma unustan oma eesti keelt ära. Unustan sõnaid, asenimid…
Araabi keele õppimist osutus raske. Mul on eritunned iga päev, kaasa arvatud nädalavahetused. Kahe tunni kaupa räägin ainult araabi keeles ja pärast seda õpin uusi sõnu. Loodan, et varsti saan rohkem aru saada, sest veel ei saa mitte ühtegi sõna ajalehtest või telekast aru.
Aga imelikul kõmbul, arabi keele õpimini mõjutab õudselt mu eesti keele oskus. Kaks korda püüdsin soomlastega midagi öelda eesti keeles, no see ei õnnestus. Eesti sõnade asemel räägin arabi keele sõnu. Isegi praegu tahan kirjutada kogu aeg “walakin” (=aga) või midagi muut.
Mõnikord on arabi keele sõnad eesti keelele sarnased. Naiteks “kurat alqaddam” tähendab jalgpall. Ja sõna “tähendab” on arabi keeles “jaani”. Nagu “jaanipäev”.
Loodatavasti on kõik see ajutine. Aga natuke hiirmutav on see küll. Pean midagi selle vastu ette võtma!!
Ei, ma ei ole Tartus (kahjuks!). Aga homme ma sõidan kaheks kuueks Süüriasse, kus on linn, mille nime on Tartus. Kavatasen elada Damaskus. Hommikuti pean saatkonnas töötama ja pärast lõuna seda ilusat linnat avastada ja arabi keelt ära õppida!
Viimaste aastate jooksul eksperimenteerisin sellega, kuidas õpitakse võõr keel. Tahtsin teada saada, kas on üldse võimalik üksi sellist keelt nagu eesti keel selgemaks saada. Noh, üksi ma ei olnud. Reet ja teised mõnusad inimesed äitasid väga! Alguseks vestlesin nendega inglise keeles, siis hakkasime eesti keeles rääkima.
Hiljuti kõndisin Madriidi vanalinnas ühe saksa tüdruk ja märkisin, ja olen saksa keelt unustanud. Noh, sain ikka temaga vestelda, aga 5 või 6 aastaid tagasi oli mu tase hoopis paremini. Tähendab, et võõr keel võib ka unustada!
Selle vastu peaksin midagi ette võtma! Regulaarselt lugeda eesti, poola, saksa ja prantsuse keeles. Telekat vaatada. Inimestega kokku saada. Keele kursustel käima… Või Eestisse reisima! Just nimelt, mul on puhkused vaja :)
PS.- Muide, olen üheks nädalaks sevillas! Kohalikku eestlastega kohtumine (Kristiina?) oleks ka väga hea variant!
Lõpuks nägin seda filmi. Ta on kahtlemata väga hästi tehtud, kuigi ma kohe ütlen, et ei saa seda värk veelkord naha. Liiga kurb ja masendav ongi. Noh, saan aru et see on film koolivägivallast ja sellepärast peaks vägivalla näidata. Aga ma ei arvestatud seellega, et ta võiks nii karm olla. Ma ootasin midagi nagu Gus Van Sant’i film “Elephant” ja ma tahtsin filmi kaudu midagi eesti kööliõpilaste elust ja keelest teada saada.
Sellegipoolest arvan, et koolivägivald ja kiusamine on kaks probleemi, mis pole nii tihedalt koolitulistamisega seotud. Filmi nägedes oli mulle selline tunne, et Raag mingil mõel ebateadlikult “õigustab” koolitulistamist. Mu meeles pole sellistel juhtudel enamasti mingit ratsionaalset põhjust. Nagu üleeile Saksamaal. “Suhtelisetl tavalline” poiss kellel on teistmelise ea tavalised probleemid saab relva kätte ja teeb hoopis valet otsust.
Film saab isegi Hispaania poodides leida! (näiteks FNAC’is). See näitab, et Euroopa integratsioon läheb edasi, hoolimata Lisbonni kõkkuleppe saatusest.
Igaüks teab, mis asi on lehm: suur armas koduloom. Aga kes teab, mis on لَحْم ?
Lahm (tundub, et tegelikult hääldatakse “lehm”) on araabia keeles liha. Kas selline saarnasus on juhuslik või oli kunagi soome-ügrilaste ja araablaste vahel lihakaubandus?
Hispaania keeles tähendab “esperar” “ootama” ja “loodama”. Pole kunagi selge, mis me teeme: kasvõi ootame midagi või loodame midagi saada. Teistes keeldes pole asi nii segane:
Vene keeles: ждать, ожидать
Englise keeles: to wait, to hope
Prantsuse keeles: espérer, attendre
Saksa keeles: warten, hoffen
Aga eesti keeles on sõnadel “ootus” ja “lootus” väga sarnane tähendus, eksole? Noh, natuke erinev küll. Aga võib öelda, et mõlemad tähendavad “esperanza”. Hispaania keeles on ka sõna “espera”, mis tähendab põhimõtteliselt “ootus” või “ootamine”. Võib olla ootus on rohkem nagu hispaania keeles “expectativa” (inglise keeles “expectation”) ja “loodus” nagu “esperanza” (inglise keeles “hope”).
Kui Obama oleks olnud eesti neeger (palun vabandust amerikaanlastele, kellele sõna neeger kõlab natuke imelikult! ;), siis ta oleks öelnud vist “me võime uskuda lootusesse”, mitte “me võime uskuda ootusesse”.
Indigolaste laul “Lumeingel” on mu arust ülihea. Kõik nende laulud on head, aga Lumeingel on eriti ilus. Minu tuttavad, kes eesti keelt ei oska ja Eestist suurt midagi ei tea, ei saa endale ette kujutada, kui palju huvitavaid asju sellisel väikel maal on. Näiteks pop-muusika valdkonnas.
Veel lumeinglidest: saksa keeles öeldakse “Schneeengel”, aga vene keeles pole vist selle jaoks mingit erilist mõistust või sõna. Tundub, et nad ei ütle, et see on ангел.
Ja üks küsimus: mis asi on hingehange?
Ja nüüd laulusõnad:
Lumeingel Indigolapsed
Kullake, kas sa kuuled
kuidas lumi langeb?
Kui mina olen haldjas, (elf)
siis sina oled ingel
Ma ootan oma inglit,
katkise kiriku trepile nuttes (crying on the broken stair of a church)
Vist kuulen sinu samme
just nagu langev lumi
Uinuvate hingede ümber (with sleeping spirits around me) emban su vaikuse auru. (embama: embrace; aur: steam;)
Kullake, kas sa kuuled,
kuidas lumi langeb?
Kullake, kas sa kuuled,
kuidas lumi langeb?
Tuul puhub lume igatsuse
minu hingehange (???)
Vist pole miski nõnda pehme
kui lendleva lume hääl
mis langeb silmadesse
inglile, kes magab hapral jääl (habras: fragile)
Uinuvate hingede ümber emban su vaikuse auru. (eks siis: I embrace the steam of your silence?)
Kullake, kas sa kuuled,
kuidas lumi langeb?
Kullake, kas sa kuuled,
kuidas lumi langeb?
Kullake, kas sa kuuled,
kuidas lumi langeb?
Kas sa kuuled, kuidas lumi langeb…
Kullake, kas sa kuuled,
kuidas lumi langeb?
Laias maailmas on kohutavalt palju eestlased, kes erinevatel põhjustel elavad ja töötavad välismaal, aga peavad eestit oma emakeelt ja Eestit oma kodumaa. Reeglina vaatavad nad eesti uudised interneti kaudu (nt. Aktuaalset kaamera) ja on enam-vähem kursis sellest, mis väikses ja kaugses Eestis toimub.
Selles kontekstis tekkib selline küsimus: miks eesti tv ei ole sateliidi kaudu (näiteks Astra) kättesaadav? Eesti keele huvilistele (eks mulle) oleks see päris hea asi. Poolal on täitsa 3 või 4 tasuta sateliit-kanalid, hispaanial on iga regioonil üks või kaks kanalit. Isegi baskikeelsed kanalid on olemas.
Veel kummalisem kui “südamelähedane” on omadussõna “silmakirjalik“. Pole aimugi, kust see sõna tuleb ja kes seda välja arvas. Saksa keeles pole mu meeles mingit ekvivalent (eks “scheinheilig” pole sõnadega “silm” ja “kirjalik” seotud). Samuti vene keeles “лицемерный” on erinev.
“Silm” on üks asi ja “kirjalik” on teine asi. Miks “silmakirjalik” tähendab “ebasiiras” on mu jaoks veel saladus!
Eesti keeles on väga palju huvitavaid sõnu. Üks nendest on “südamelähedane”. Ma ei tea, kuidas seda sõnu teiste keeltele tõlkida. Eesti keeles võib öelda, et
Viljandi on väike südamelähedane Eesti linn”
Aga kas võib seda inglise keeles öelda? “Viljandi is an Estonian town that is close to my heart”? Pole väga hea variant.
Südamelähedane on mu jaoks ka huvitav sellepärast, et sõna “süda” omastavat käänet on mingil moel erand. Õppijale (vähemalt minule) on alguses raske mõista, et “minu südames” tähendab “in my heart”.
saksa keeles “Zeitschrift” (mis koosneb sõnadest Zeit (aeg) ja Schrift (kiri)
poola keeles “czasopismo” (mis koosneb sõnadest czas (aeg) ja pismo (kiri)
ja eesti keeles muidugi “ajakiri”
Mõnus. Tähendab, et saksa keele oskajate on eesti ja poola keele õpimine (veidi) lihtsamaks.
Kuigi poola keele õpimisel aitab kõige pealt vene keele oskus. Eesti keele mõistmiseks pidasin aastate kaupa õppida, enne kui sain ajalehte pealkiridest aru. Selle kõrval on poola keel, millega olen natuke tegelenud selle aasta jooksul, lastemäng.
Miks oli minu jaoks eesti keele poola keelest raskemaks?
Mõnikord ma ei saanud lause estruktuuri äru. Ei teadnud ühe sõna tähendust ja ei teadnud isegi, milline roll mängib seda sõna. Näiteks tavaline eesti sõna, nagu “vaikus” võiks olla:
Nimisõna esindavas käänes, nagu “valgus”
Nimisõna seestütlevas käänes nagu “Pärnus” või “sõnaraamatus”
Tegusõna, nagu “(tema) lahkus”
Samuti sõnaraamat tihti ei aidanud. Pidin kaua aega jooksul sõna nimetavat otsima, ja siis sõna otsima sõnaraamatust, ja mõnikord pole midagi leidnud. Siis pidin teist sõnaraamatut võtma, nagu näiteks Eesti Õigekeelsuse Sõnaraamat, mis pole kirjutatud valismaalaste jaoks.
Poola keeles selliseid raskusi pole. Morfoloogiliselt on väga lihtne aru saada, mis asi on iga sõna, isegi kui tähendust pole selge. Ja nii sõnad kui lauseehitus on vene keele väga sarnased. Tuleb lihtsalt tasapisi sõnavara laiendada.
Seitse kuus on juba möödas ja ma pole siia midagi kirja pandud! Häbiasi, kallid lugejad ;)
Tegelikult tahaksin edasi eesti keeles ajaveebi pidada. Eesti keeles blogida on ju lahe. Seda oskavad meie suures ja laias maailmas ainult 1,340,602 inimest! Aga ma olen sellises eluperioodis, millal pean keskenduma ja õppima, uurimistööd ära kirjutada ja edukalt välisministeeriumisse sisse astuda.
Niisiis, panen siia lühikelt kirja, mis ma tegin viimaste kuue jooksul.
Õppisin. Aga kahjuks on mul veel palju tööd eest. Eksaam, mis ootab mind detsembri alguses, on uskumatult raske ja konkurents on päris suur.
Vaheldamiseks ja puhkamiseks õppisin vabal ajal natuke poola keelt. Detsembris otsustasin kaks nädalat puhkust ära võtma, ja leidsin toredaid poola keele õppemateriaaleid Pittsburgi ülikooli veebilehelt. Nii et otsustasin seda keele õpimist alustada. Poola keel osutus mitu korda lihtsamaks kui eesti keel ja nüüd saan päris okei “Gazeta Wyborcza” lugeda ja “TVP Kultura” vaadata. (Aga ei saa veel kõigest aru.)
Sooritasin eksameid. Juuni alguses kirjutasin esimese eksami välisministeeriumis ja eelmisel reedel kirjutasin teise eksami Euroopa Komisiooni juures. Juuli lõpus ootab mul veel üks suuline eksam.
Ükskord kohtusin eestlasega ja sain natuke temaga eesti keeles juttu ajada. Kummalisel kõmbel pole tema olnud poiss, nagu alati, vaid tüdruk, nimelt mu hea sõbranna Kristina, kes kirjutab oma doktori tööd Huelvas meri randal.
Natuke tegelesin eesti keelega ka. Loen mõnesid eesti blogid, naiteks Eppu blogi Martast ja Anast ja loen huvitavaid artikkle Päevalehes. Aeg ajalt kuulan raadiot ja isegi püüdsin vaadata eesti teleseriaal “Õnne 13″. Aga ei saanud. Natuke igav oli! Ja arusaamine pole sugugi lihtne. Selle eest saan poola keeles 4 kvaliteetseid sateliit-kanalid vaadata.
Juuni alguses tuli vene tüdruk mind külas! Vedasime neli ilusat päevat Madriidis.
Seda postitust kirjutades tuli mulle meelde, kui raske on eesti keel. Tuleb alati meeles pidada et puhastama ja puhkama on täiesti erinevad asjad (jätme teised sarnased sõnad nagu puhkema, pühkima ja pühendama).
Kahekümne kuue seitse aastane, kes elab soojas ja päikesepaistelises lõunas ja õpib eesti keelt, sest igatseb lumilume, blondiinide, hõõgveini ja verivorstide järele. Ehk tavaline hispaanlane, eks ole?
