Eesti ja Poola keele raskustest

Huvitav on naha, et inglise sõna “magazine” on

• saksa keeles “Zeitschrift” (mis koosneb sõnadest Zeit (aeg) ja Schrift (kiri)
• poola keeles “czasopismo” (mis koosneb sõnadest czas (aeg) ja pismo (kiri)
• ja eesti keeles muidugi “ajakiri”

Mõnus. Tähendab, et saksa keele oskajate on eesti ja poola keele õpimine (veidi) lihtsamaks.

Kuigi poola keele õpimisel aitab kõige pealt vene keele oskus. Eesti keele mõistmiseks pidasin aastate kaupa õppida, enne kui sain ajalehte pealkiridest aru. Selle kõrval on poola keel, millega olen natuke tegelenud selle aasta jooksul, lastemäng.

Miks oli minu jaoks eesti keele poola keelest raskemaks?

Mõnikord ma ei saanud lause estruktuuri äru. Ei teadnud ühe sõna tähendust ja ei teadnud isegi, milline roll mängib seda sõna. Näiteks tavaline eesti sõna, nagu “vaikus” võiks olla:

• Nimisõna esindavas käänes, nagu “valgus”
• Nimisõna seestütlevas käänes nagu “Pärnus” või “sõnaraamatus”
• Tegusõna, nagu “(tema) lahkus”

Samuti sõnaraamat tihti ei aidanud. Pidin kaua aega jooksul sõna nimetavat otsima, ja siis sõna otsima sõnaraamatust, ja mõnikord pole midagi leidnud. Siis pidin teist sõnaraamatut võtma, nagu näiteks Eesti Õigekeelsuse Sõnaraamat, mis pole kirjutatud valismaalaste jaoks.

Poola keeles selliseid raskusi pole. Morfoloogiliselt on väga lihtne aru saada, mis asi on iga sõna, isegi kui tähendust pole selge. Ja nii sõnad kui lauseehitus on vene keele väga sarnased. Tuleb lihtsalt tasapisi sõnavara laiendada.

Filed under: eesti keel, eesti keele õppimine, eesti sõnad , eesti keel, poola keel, saksa keele mõju

Google veelgi ei oska eesti keelt

…Vähemalt Hispaanias. Ma kirjutan googlis “kohalikud murded” ja ta küsib

- Do you mean “kohalikud murders“?

Tänan, aga kohalikud tapjad mul pole hetkel vaja. Võib olla teine kord :)))

See näitab, et kuid eestlased on enamasti rahulikud, eesti keel on päris agressiivne värk. Naiteks lause…

- Vabandage, et ma tülitan teid

…kõlab täpselt nagu…

- Vabandage, et ma tulistan teid!

Kuidas meie, vaeseked muukelsed, peame sellistel juhudel reageerima?

Me peame lihtsalt jätkama oma eesti keele õpinguid.

Filed under: eesti keel, eesti keele õppimine, eesti sõnad, eestlased , keeleline vägivald, kohalikud tapjad, tulistamine, vägivald

Uus kohalik Eesti keele variant

“Polegi ehk utoopiline loota, et igas sadamas on lisaks kohalikule eestlasele ka vähemalt üks põliselanik, kel eesti keel suus”, kirjutas kunagi mu hea Tartu sõbranna Anneli Roose.

See soovi on vähemalt Sevilla sadamas (pildil) nüüd täiendatud – siin elab peale kohaliku eestlasi (ehk Mari) üks põliselanik (ehk mina), kes enam vähem räägib eesti keelt. Aga ta räägib natuke teistmoodi. Nagu ütles mulle üks humoorikas vene sõbranna, ma räägin “хорошо, но неправильно” ;)

Või, nagu ütles üks vaeseke ja abitu vestleja internetis mu kommi vastades:

“Juan, sinu soovitus kõlab kui eesti keel, aga aru ei saa tuhkagi ;)”

Loomulikult. See oli Hispaania lõunaosa dialekt! ;)

Aga mis mina arvan? Üldiselt olen oma tasemega rahul (kui vestluspartner aru ei saa, see on teine küsimus, hehe). Saan ilma raskustega ajalehi lugema ja raadio kulama. Veel apriilisündmuste ajal oli minu jaoks arvamusartikleid lugemine päris raske tegevus. Ja lugesin vapustavalt aeglaselt! Tundide kaupa istusin Ekspressi artikli peale ees.

Septembris arvasin et detsembriks saan juba eesti keelt selgeks ja saan hakkama “Tõde ja Õigus II” kirjutada ;) Nüüd aga tean, et keeleoskust ei saa nii kiiresti arenema, eriti kui inimene peab teiste asjadega tegeleda. Seda võime keeleteaduslikult nimetada “eesti keele õppimise lõpmatu kurv”.

Mu plaanid oma eesti keele oskust arendamiseks on väga lihtsad – kuigi hetkel ei õpi uusi eesti sõnu, tegelen peaaegu iga päev eesti keelega. Vähemalt natuke. Loen Eesti Päevalehe juhtkiri, ja kui veel aega leian, siis kuulan mingit raadiosaadet või vaatan Aktuaalset Kaamerat. Seda teen vähemalt korda nädalas.

Teisel pool on see nii, et rääkimine ja kirjutamine on veel minu jaoks päris raske. Selle parandamiseks arvasin, et tuleb aeg ajalt lihtsad, ilusad eesti väljendid ära õppida. Algustasin õpikuga “Naljaga pooleks”, milles on väga head dialoogid. Sealt õpin kasulikd väljendid, nagu:

Oled kohe seda nagu, et Pariis sobiks sulle

või

Siis meil ei olegi üks tee

Mis sa sellest arvad, kui saaks õige veel kokku?

Eks kui ma kunagi ütlen sulle selliseid lausi, lihtsalt harjutan uusi väljendeid ;)

Lõpude lõpuks, leian et blogis kirjutamine on ka väga kasulik. Mu eesmark on lihtsalt kirjutama, ja ma ei muretse oma vigade pärast. Igal juhul pole mulle aega kõigi vigade pärandamiseks. Nii et parandusi ja soovitusi võib muidugi teha, aga 100%-selt õigesti rääkima ei ole mu siht. Vähemalt praegu, in the long run (=pikas perspektiivis, Kaur lässt grüssen) väga tahaks küll ilusasti rääkima.

PD.- Orkutis on nüüd üks kogukond meie vähemuste jaoks, millele igaüks võib liituda: Sevilla, väike Eesti linn.

Filed under: ajaveeb, eesti keel, eesti keele õpimine, eesti keele õppimine, mu sihid

Liht- ja täisminevik

Lugesin oma grammatikast, millal kasutatakse liht- ja täismineviku vorme. Leidsin järgmiseid selgitusi (püüan tõlkida vene keelest):

1. Lihtminevikku kasutatakse, kui räägitakse millestki, mis juhtus määratud ajal.

Käisin eile loomaaias ja nägin elevanti

2. Täisminevikku kasutatakse, kui räägitakse millestki, mis juhtus näiteks terve elu jooksul või täpne aeg pole tähtis.

Ta on töötanud ka õpetajana
Me oleme temast palju kuulnud

3. Täisminevikku kasutatakse samuti, kui juhtum on käesoleva olukorraga seotud.

Kõik lapsed on koju läinud (ehk neid ei ole siin)
Ma olen sündinud 1981. aastal (ehk ma pole veel surnud)

Tunnistan, et see ei näe väga keeruline välja!

Filed under: eesti keel, eesti keele õppimine, grammatika, minevik

Jan Uuspõld läheb Tartusse

Notsu soovitusel vaatasin filmi “Jan Uuspõld läheb Tartusse”. Film on minu meelest vaimukas ja hästi tehtud ja korra oli ka väga naljakas. Muidugi on see eelkõige komöödia. Eriti meeldis mulle see, et see on tänapäeva film, sest viimasel ajal olen vaadanud selliseid filme nagu “Õnnelind Flamingo”, mis näitavad elu Nõuka ajal ja on natuke masendavad.

“Jan Uuspõld…” on ikka rohkem positiivne film, kuid ühiskonnakriitikat on filmis ka. Kuigi filmi alguses vähendab raadio ainult häid uudiseid, püüab film irooniaga näidata, milline on tegelikult tänapäeva Eesti.

Teadsin, et see on Eesti vaadatuim film, nii et pole mõtet siin jutustada, mis filmis toimub. Kirjutan ainult, millised muljed filmist jäid.

Esiteks olen vapustuses, et see on ka roadmovie. Nüüd võib öelda, et viiskümmend protsenti eesti filmidest, mida olen näinud, on roadmovies. Aga see on kindlasti sellepärast, et olen ainult nelja eesti filmi näinud. Igal juhul on naljakas, et väikeses Eestis see žanr nii populaarne on!

Teiseks meeldis ka, et filmis osaleb isegi Eesti president. Ei tea, kas ta tol ajal, millal filmi tehti, juba president oli, aga igal juhul on see hea mõte. Filmi vaadates uskusin, et isegi Arvo Pärt ja Mart Laar osalevad filmis.

Filmis kuulsin mitu sõna, mida olen hiljuti õppinud, nende hulgas “plotski”, “plasku”, “ori” ja “tisler”. Algusest peale on minu jaoks eesti keeles väga raske olnud, et paljud sõnad on liiga sarnased. “Plotski” ja “plasku” on head näited sellest, kuid õnneks ei tule neid sõnu kasutada iga päev (või tuleb?).

Samuti kuulsin filmis palju huvitavaid väljendeid, mida tavaliselt ei kuule nagu “istu maha!”. Kuna õpin eesti keelt ajalehte ja ajaveebi lugedes, siis ma tihti ei tea kuidas selliseid lihtsaid asju öelda .

Õnneks on filmil ka subtiitrid. Järgmine kord loen ka inglisekeelseid subtiitreid, et rohkem aru saada (sest kavatsen filmi mitu korda vaadata! :)

PS.- Muide, pildid võtsin ajaveebist Eesti filmid.

Filed under: Eesti, Tartu, eesti filmid, eesti keel, eesti keele õppimine, elu eestis, filmid

Lause sõnajärg

Siin lõunas, kus ma elan, oli meil täna 41 kraadi sooja. Öösel 30 kraadi. Ehk ideaalne temperatuur, eks ole?

See on uskumatu, aga ma pole täna kasutanud oma kliimaseadet. Kuigi tavaliselt ei hääleta ma roheliste poolt, olen täiesti vastutustundlik aktivist, kes autot ei juhi ja kellele kliimamuutus tähtsam on, kui ellujäämine! ;)

Noh tegelikult, kui ilm on nii soe nagu täna , siis tuleb paratamatult kliimaseadet kasutada, ja nii ma teen tavaliselt. Täna ma lihtsalt ei teadnud, et ilmad nii soojad olid. Võib-olla põhjamaade keeltega tegelemine värskendab natuke.

Aga ma tahtsin täna kirjutada grammatikast ja sõnade järjekorrast, sest just see pakub tekitab aeg-ajalt raskusi. Nii et kirjutan siin/siia, millised ON selle kohta käivad reeglid minu toreda venekeelse eesti keele grammatika järgi (ta on tõesti väga kasulik asi).

1. Reegel number üks – tegusõna teisel kohal!

Minu isa on haiglas arst

Ei soovi ma sinuga nõu pidada

2. Asesõnu nagu “ma” ei arvestata

Täna ma töötan kodus

3. Küsimustel pannakse tegusõna lause lõppu

Mis mul sulle andeks anda on

Tahame teada, kes sulle mõttesse tuli

4. Küsimustel võib ka tegusõna algusesse panna, kui see asendab sõna “kas”

Lähed sa homme teatrisse?

(või: Kas sa homme teatrisse lähed)

5. Pane tähele!

Õige: Poiss tõi tädile suure kala, kellel oli veel konks suus

Vale: Poiss tõi suure kala tädile, kellel oli veel konks suu (vaeseke tädi!)

Noh, vaatame, kas ma panen tulevikus veel tegusõna valesse kohta! :) Kardan, et isegi selles lauses tegin vigu…

Filed under: appi, eesti grammatika, eesti keel, eesti keele õppimine, grammatika, tegusõna

Mis arvavad eesti keele õppijad eesti keele kohta?

Eesti keelt õpib üsna palju inimesi. Isegi lõunas pole ma ainuke, kes seda teeb. On vähemalt kaks hispaanlast, kes eesti keelt hästi oskavad. Üks poiss, kes osales Tallinnas ühes EL programmis ja kes tõesti vabalt rääkis, ja üks tüdruk, kes õppis soome-ugri filoloogiat Tartu Ülikoolis. Samuti ütles Keelekõrv mulle hiljuti, et praegu käib eesti keele suvekursustel üks hispaanlane.

Kui mina käisin eesti keele kursustel Tartu ülikoolis oli meil klassis umbes kaheksa inimest. Üks naine Inglismaalt, kelle ema oli eestlane, mitu kanada eestlast, kaks hollandlast, üks korealane, üks itaallane ja peale minu veel üks hispaanlane. Soomlased olid mõistagi teises rühmis, sest nad oli meist palju targemad ;)

Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse leheküljel on mitu kirjandit, milledes endised eesti keele õppijad jutustavad, kuidas nad eesti keelt õppisid. Nende õppijate hulgas on palju eesti-venelasi aga ka mitu välismaalast, kellega olen isiklikult tuttav. Näiteks, Alejandro, kes õppis minuga ühel kursusel.

Kui me olime Tartus oskas Alejandro eesti keelt minust paremini ja ma alati imestasin, kuidas ta suutis enesekindlalt taksot tellida ja restoranides või baarides eesti keelega hakkama saada. Häbiasi, et ta ei tahtnud oma keele õppimise lugu kirjutada eesti keeles! ;)

Väga mõnus on lugeda, kuidas ta taksoga Tartusse sõitis ja kuidas me hakkasime eesti keelt õppima:

I started my first class of Estonian the day after of my arriving, in Tähe Street, in an international class with two canadians, a korean, a belgian, an italian, a german and another spanish, with a “E nagu Eesti” like our Estonian bible and one Eesti-Hispaania sonaraamat my best allied. It was the first step to learn a beautiful language, the pronunciation was more or less ok, because is similar than in Spanish, except the vowels, but the grammar was crazy during the first weeks. Tere, minu nimi on Alex, kuidas läheb?, mis kell on?…

Siis ta mõistas et eesti keele õppimiseks on kõige parem leida endale eesti tibi eesti tüdruk, kellest ta väga emotsionaalselt kirjutab oma kirjandis:

Then one day I felt in love with my special Estonian, “minu ilus eestlane”, and I learnt the best words that one person can learnt� how to say I love you in this beautiful language “Ma armastan sind” to the person you really love, and since that moment my life changed, my life was full of light during the darkness, warm during the cold winter, sweet estonian poems with beautiful estonian songs

Nojah, hispaania põissid poisid, me oleme kõik väga emotsionaalsed. Aguses me oleme eesti tüdrukudest vaimustuses ja siis nutame ;)

Meie kursusel õppis ka eesti päritolu kanadalane Kai-Lee. Tema esimestest kogemustest Eestis on ka väga mõnus lugeda:

Kui ma oma esimesel hommikul Tartus üles ärkasin ja esimese asjana kallasin vanaks läinud piima oma pudrukaussi, mõistsin, et oleks aeg õppida selgeks eesti keel. Minu ungarlasest korterinaaber seletas, et see ei olnud piim, mida ma kallasin vaid hoopis hapupiim.

Aga see on ju loomulik, sest eesti keel on väga raske ja alguses me ei saa mitte midagi aru. Kai-Lee väljendas seda järgmiste sõnadega:

Pean tunnistama, et ma sain keelest lihtsamini aru, kui seda rääkisid kohalikud Võru inimesed.

Aga Kai-Lee teadis ka et eesti keele õppimiseks tuleb eestlastega suhelda:

Üks soovitus, mis mulle jagati veel enne Tartusse tulekut oli, et parim viis õppida eesti keelt on leida endale eestlasest poisssõber.

Minu esimesed kogemused olid sarnased, nagu nende omad. Sellest ma kirjutan veelkord. Aga minu puhul oli kõige raskem see, et eestlased oskavad alati teist võõrkeelt paremini kui sina eesti keelt, kasvõi inglise, hispaania või saksa keelt. Eestis kohtusin paljude huvitavate inimestega, aga nendega rääkisin kõigepealt teises keeles.

Mul tekkis selline küsimus: kuidas eestlased suhtusid sellesse, et ma tahtsin osata eesti keelt? Kas nad uskusid mind? Mul oli selline tunne et mõned inimesed ütlesid mulle “jah, jah, muidugi saad eesti keele selgeks “, nagu ma oleks loll, kes näiteks lennata tahab ;)

Douglas Wells, kes elas palju aastaid Eestis (muuhulgas Hiiumaal), väljendab seda tunnet järgmiste sõnadega:

They are so happy with their secret code and you can see it every time someone asks you “Oh, are you learning to speak Estonian?”. Then comes the sly grin, the “You’ve got a snowball’s chance in hell of learning OUR language” grin. This is quickly replaced by a faked look of concern as they say “Oh, its a very difficult language isn’t it?”. I think after this, they go off and laugh uncontrollably and give high-fives to other Estonians, but I haven’t actually seen it happen.

Mõnikord arvan, et õpin eesti keelt eelkõige selleks, et kohtuda oma eesti sõpradega Tartus ja öelda, “näed, ma sain küll eesti keele selgeks!”.

Filed under: Tartus, eesti keel, eesti keele õppijad, eesti keele õppimine, eesti tüdrukud, eestlased, mina, minu elu

EPL kirjutab minu kohta ;)

Noh, eile tulin tagasi ja täna sain kätte mu eksami tulemused. Sain läbi muidugi.

Üldiselt veetsin aega Madriidis väga hästi, olin neli päeva ilma arvutita ja elasin üle. Ilma arvutita võib väga hästi puhata. Nüüd aga on mul selline tunne, et eesti keelt enam ei oska ;)

Seoses eesti keelega hiljuti juhtusid kaks hüvitavat sündmust. Esiteks, minu kohta kirjutati artikkel Eesti Päevalehes. Artikli kirjutas Liina, kes on minu kauaaegne neti-sõber ja vähemalt minu jaoks on väga huvitav enda kohta lugeda ühest suurematest eesti ajalehtedest.

Kommentaarides keegi kirjutas väga naljakat asja.

Jah, kui huvi on, pannakse ka karud tantsima, rääkimata siis ühe hispaanlase eesti keele omandamisest. Kui ikka huvi ei ole, ei hakka isegi sõimusõnad külge, ela siis siin kas või igaviku.

Noh, tantsimine on karu jaoks lihtsam, kui minu jaoks eesti keele omandamine!

Muidu, eile sain emaili, kus Barcelona ettevõte palus mind midagi eesti keelest tõlkida. Praegu ma ei saa seaduslikult töötada (selleks tuleb ametlikult registreerida ja ma ei taha), aga soovitasin nendele Hispaania suursaatkonnaga kontakti võtta. Samuti saatsin selle emaili kahele eestlastest sõpradele.

Aga nagu siin lõunas tavaks on, ei saanud selle ettevõtte poolt mingit vastust.

Nagu öeldud, edaspidi on mulle vähem aega ajaveebi pidamiseks, aga ikkagi kavatsen kirjutada iga kahe päeva tagant. Nüüd aga tuleb mitu ilusat eesti sõna / palju ilusaid eesti sõnu õppida!

Filed under: Madrid, ajalehed, ajaveebi pidamine, eesti keele õppimine, mina, naljakas

Sevilla suveöö eesti tüdrukutega

Üks selle ajaveebi põhieesmärke on jutustada, kuidas ma eesti keele õppimisel edasi jõuan. Selles mõttes on väga tähtis kirjutada, kuidas eile õhtul kolm eesti ilusat ja tarka tüdrukut ja mina pidutsesime kell kuueni Sevilla klubides ja baarides. Sest võõrkeelte õppijate jaoks on pidutsemine tihti tähtsam kui õppimine!

Nii, selle blogi kaudu sain tuttavaks Kristinaga, kes kirjutab Huelvas oma doktoritööd, ja leppisime kokku, et kohtume reedel õhtul teise eesti tüdruku Heleniga, kes käib hispaania keele kursustel Sevilla ülikoolis.

Kristina oskab hispaania keelt paremini kui mina ja temal on tugevam lõuna-hispaania aktsent kui minul. Helen räägib ka väga hästi, kuid alguses ta ei julgenud rääkida. Aga tore oli, et pärast kella ühte (või isegi varem) ta juba julges vabalt ja hästi hispaania keelt rääkida!

Kristina ja mina oleme õppinud vene keelt Moskvas ühes ja samas ülikoolis, mis on juba päris kaval kokkusattumus.

Saime kokku umbes kell pool kaheksa. Esimesest pilgust peale tundus mulle Kristina natuke tuttav, aga ei teadnud, kust. Mõnikord on raske vahet teha eesti tüdrukute vahel, sest lõpude-lõpuks on kõigil Eesti tüdrukutel ilusad silmad, eks ole? ;)

Me käisime paljudes erinevates kohtades. Kell üheksa läksime Heleni keelekursuse peole, kuhu tuli ka kolmas eestlane Nina. Pärast seda läksime koos ühe iirimaa poissi ja ühe poola tüdrukuga Trianasse, mis on väga tüüpiline Sevilla linnaosa. Trianat tunneb meist kõige parem Kristina, nii et tema pakkus, kuhu me võisime minna.

Me olime ühes väga toredas tetería-s ehk araabia teemajas ja ühes baaris Betisi tänaval, mis asub jõe ääres. Siis tulid Kristina hispaanlastest sõbrad ja läksime baaridesse ja klubidesse. Nad olid ka väga meeldivad inimesed ja nad teadsid, kuhu Sevillas õhtul minna.

Järsku tuli mulle meelde, kus ma olin Kristinat varem näinud. Viis aastat tagasi olin Tallinnas koos teiste hispaanlastega, kes olid temaga sõbrad, ja me kõik läksime Habana klubisse. Nii et Kristina on just see tore tüdruk, kes oskas väga hästi salsat tantsida!

Rääkisime muuseas eesti keele kohta. Näiteks sellest, et eesti keeles räägitakse selliseid asju nagu “tule istu minu kõrvale” (come and sit on top of my ear), “tule tagasi minu juurde”(come back to my roots) või “küsi tema käest” (ask from his hands). Ilus ja naljakas samal ajal!

Olime veel ühes klubis kus mängisid techno-electro (mis meile ei meeldinud eriti) ja siis läksime ära ja jalutasime koos Nina ja Heleniga Sevilla vannalinna tühjadel tanavatel. Kahjuks nad mõlemad sõidavad lahipäevil tagasi Eestisse.

Filed under: Sevilla, eesti keele õppimine, eesti tüdrukud, pidutsema, suveööd, suvi