November 23, 2008 • 2:35 p.l. 18
Veel kummalisem kui “südamelähedane” on omadussõna “silmakirjalik“. Pole aimugi, kust see sõna tuleb ja kes seda välja arvas. Saksa keeles pole mu meeles mingit ekvivalent (eks “scheinheilig” pole sõnadega “silm” ja “kirjalik” seotud). Samuti vene keeles “лицемерный” on erinev.
“Silm” on üks asi ja “kirjalik” on teine asi. Miks “silmakirjalik” tähendab “ebasiiras” on mu jaoks veel saladus!
Filed under: eesti keel, eesti sõnad
November 22, 2008 • 7:29 p.l. 19
Eesti keeles on väga palju huvitavaid sõnu. Üks nendest on “südamelähedane”. Ma ei tea, kuidas seda sõnu teiste keeltele tõlkida. Eesti keeles võib öelda, et
Viljandi on väike südamelähedane Eesti linn”
Aga kas võib seda inglise keeles öelda? “Viljandi is an Estonian town that is close to my heart”? Pole väga hea variant.
Südamelähedane on mu jaoks ka huvitav sellepärast, et sõna “süda” omastavat käänet on mingil moel erand. Õppijale (vähemalt minule) on alguses raske mõista, et “minu südames” tähendab “in my heart”.
(Loomuline varjant oleks “minu *südas”.)
Aga eesti keele raskused ja erandid on mõnusad!
Filed under: eesti keel, eesti sõnad, grammatika
september 20, 2008 • 5:59 p.l. 7
Huvitav on naha, et inglise sõna “magazine” on
Mõnus. Tähendab, et saksa keele oskajate on eesti ja poola keele õpimine (veidi) lihtsamaks.
Kuigi poola keele õpimisel aitab kõige pealt vene keele oskus. Eesti keele mõistmiseks pidasin aastate kaupa õppida, enne kui sain ajalehte pealkiridest aru. Selle kõrval on poola keel, millega olen natuke tegelenud selle aasta jooksul, lastemäng.
Miks oli minu jaoks eesti keele poola keelest raskemaks?
Mõnikord ma ei saanud lause estruktuuri äru. Ei teadnud ühe sõna tähendust ja ei teadnud isegi, milline roll mängib seda sõna. Näiteks tavaline eesti sõna, nagu “vaikus” võiks olla:
Samuti sõnaraamat tihti ei aidanud. Pidin kaua aega jooksul sõna nimetavat otsima, ja siis sõna otsima sõnaraamatust, ja mõnikord pole midagi leidnud. Siis pidin teist sõnaraamatut võtma, nagu näiteks Eesti Õigekeelsuse Sõnaraamat, mis pole kirjutatud valismaalaste jaoks.
Poola keeles selliseid raskusi pole. Morfoloogiliselt on väga lihtne aru saada, mis asi on iga sõna, isegi kui tähendust pole selge. Ja nii sõnad kui lauseehitus on vene keele väga sarnased. Tuleb lihtsalt tasapisi sõnavara laiendada.
Filed under: eesti keel, eesti keele õppimine, eesti sõnad , eesti keel, poola keel, saksa keele mõju
august 23, 2008 • 4:26 p.l. 0
…Vähemalt Hispaanias. Ma kirjutan googlis “kohalikud murded” ja ta küsib
- Do you mean “kohalikud murders“?
Tänan, aga kohalikud tapjad mul pole hetkel vaja. Võib olla teine kord :)))
See näitab, et kuid eestlased on enamasti rahulikud, eesti keel on päris agressiivne värk. Naiteks lause…
- Vabandage, et ma tülitan teid
…kõlab täpselt nagu…
- Vabandage, et ma tulistan teid!
Kuidas meie, vaeseked muukelsed, peame sellistel juhudel reageerima?
Me peame lihtsalt jätkama oma eesti keele õpinguid.
Filed under: eesti keel, eesti keele õppimine, eesti sõnad, eestlased , keeleline vägivald, kohalikud tapjad, tulistamine, vägivald
september 1, 2007 • 12:19 p.l. 24
Ei, siin pole midagi kokku kukkunud, pigem vastupidi. Lihtsalt lugesin ajalehest seda sõna ja ta tundus mulle nii naljakas, et pidasin pidin seda pealkirjana siia panema.
Viimasel ajal oli mul blogimiseks väga vahe aega. Aga varsti on see heitlik aeg möödas. Eile lõpetasin mitu paberid, mida pidasin kirjutama, ja kolmandal septembril kirjutan järjekordse eksami.
Veel mõned naljakad või liiga sarnased sõnad, mida olen hiljuti näinud ;*)
- Kärpima ja kirp
- käpp ja käpik
- kuduma ja kaduma
- sarvesai – Nii piltlik!
- sarmikas – nagu prantsuse keeles charmant
- kuivik = veel ilus sõna. Kas see on sellepärast, et see, mida hispaania keeles on “bizcocho”, peab olema kuiv?
- Oht, õhtu ja õhk (ja õhutama) – see ajab mind küll kunagi hulluks ;)
Filed under: eesti keel, eesti sõnad, minu elu, sõnavara
august 22, 2007 • 5:33 p.l. 8
R. ta ju ahvib
R. imiteerib
JM jah, ma tean seda sõna :)
JM õpisin üsna hiljuti
JM nagu ahv, ahvib
R. :)
JM aga on ka… ahvama?
R. ei ole
JM ma vaatan…
JM aha, on matkima ja matkama
R. täiesti erineva tähendusega sõnad :)
JM matkima on ju imiteerima
R. jep
R. imiteerima=ahvima=jäljendama=matkima
JM hhehee, ma arvasin et kuna matkima = ahvima,
JM siis matkama = ahvama
R. naeran kõva häälega :)
R. lahe
Filed under: eesti keel, eesti sõnad, sõnad
august 7, 2007 • 7:36 p.l. 14
Eesti keelt õppides kohtan tihti huvitavaid ja ilusaid sõnu. Nagu “tõenäoline”. Praegu tean et see on väga loogiline sõna (tõde + nägu), aga ükskord arvasin et eesti keelt ei suuda ma kunagi ära õppida, sest selleks pean keerulise sõna “tõenäoline” meelde jätma.
Eriti pakuvad huvi need sõnad ja väljendid, mida eestlased omavahel kogu aeg kasutavad, millest mina aga ei saa täpselt aru. Tekib selline tunne, et nende väljendite kasutamiseks peab inimene olema eriti tark.
Üks neist sõnadest on “tibi”.
Sõna “tibi” olen väga tihti kuulnud, aga siiani pole teadnud, mis see tähendab. Arvasin, et see peaks olema väga positiivne omadussõna. Eesti tüdrukud kutsuvad üksteist naeratades tibiks, näiteks orkutis. Nii et arvasin, et see peaks tähendama “ilus”, “armas” või “kallis”.
Nii et eesti tüdrukut kohades võib öelda “tere tibi!”.
Need tüdrukud, keda tibiks kutsuti, olid enamasti väga ilusad ja moodsad tüdrukud. Nii et ma olin kindel, et kedagi nii kutsuda peaks olema väga hea meelitus (muidugi sel puhul, kui ta on tüdruk).
Samuti arvasin, et sõnad “tibi” ja “tibu” peavad olema omavahel seotud. Ega ei teadnud, mida tibu tähendab. Arvasin, et Eesti keeles on tiibu, tibu ja tibi lihtsalt komplimendid naistele.
Ühel ilusal päeval (40ºC) kahe eesti tüdrukuga Sevilla päikese all jalutades , kutsus üks neist, kas mul on eesti tibi olnud. Sellele küsimusele vastuseks ütlesin jah, sest arvasin, et tibi on lihtsalt ilus ja moodne tüdruk.
Mõne päeva pärast otsustasin seda salapärast sõna ka ise kasutada ja kirjutasin Justini blogis “mu eesti tibi”. Täpsemalt ma kirjutasin inglise keeles, et “my Estonian tibi was cute“.
Ja loomulikult kohe tuli eesti tüdruk ja palus mulle mitte kasutada seda sõna. “If you aren’t a blonde estonian girl you shouldn’t call someone a tibi“.
Ahha, arvasin mina, siis ongi sellel sõnal negatiivne tähendus. Ei ole, vastasid mulle. Aga see oleneb sellest, kes seda sõna kasutab.
Eks tüdrukud võivad enda ja enda sõprade kohta ütelda “tibi” või “tubli tibi”, aga poisid ei tohi. Miks peab eesti keel olema nii raske?
“Tibi’ is positive in a sense that they are generally (very) good-looking. The other side of the coin is that being good-looking is more or less all that tibi is good at“, selgitas meeldivalt Wahur.
According to the popular understanding they spend most of their daytime in solariums and spas and nighttime in clubs, actively in search of a next male who would sponsor their lifestyle for a while (unless they already have one, in which case they are actively looking for a next male who would sponsor even more outrageous lifestyle, more expensive clothing and better car). There are many subspecies, but explaining them would take a post triple the size of Giustinos original posting.
EKI ÕS ütleb lühidalt sedasama: tibi on “ilus intellektita tütarlaps”.
Miks siis eesti tüdrukud kutsuvad üksteisele “ilusaks intellektita tütarlapseks?”
Vastus on väga lihtne. Nad teevad seda irooniaga. Pole viga, et ilus intellektita hispaanlasest poiss ei saa seda aru ;)
PS.- Selle postituse pilte nähes võite te arvata, et tean kõik eesti tibisid :D Mina kahjuks ei tea, aga ÕL teab küll.
Filed under: eesti keel, eesti sõnad, eesti tibid, eesti tüdrukud, eestlased, kaunitarid, kõnekeel, sõnavara, tibid, tüdrukud
juuli 7, 2007 • 12:02 e.l. 2
Tahaks siin aeg ajalt kirjutada väljendeid või sõnu, mis minu lõunamehe vaatenurgast kuidagi silma paistavad või on teiste keeltega seotud. Need väljendid on alati huvitavamini ja lihtsamini ära õppida.
Nii siis, Marko Mihkelson kirjutab tema ajaveebis, et äsja Vilniuses toimunud seminaris Vene ja EL suhtede kohta …
“tegelikest probleemidest ja julgeolekuohtudest kippus jutt kauge kaarega mööda käima.”
Toon siia seda lauset, sest “kauge kaarega mööda käima” kõlab nagu saksa keeles “einen grossen Bogen um etwas machen“. Võib-olla see ei tähenda täpselt samas, aga ikkagi mõlemad väljendid on väga sarnased nii vormis kui ka tähenduses.
Võib-olla see väljend on küll paljudes keeltes olemas, aga hispaania keeles öeldakse seda mõtet natuke teistmoodi, me räägime pigem “dejar algo de lado“.
Filed under: ajaveebid, eesti blogid, eesti keel, eesti sõnad, hispaania keel, saksa keel, väljendid
juuli 3, 2007 • 9:09 p.l. 8
Lugesin Eesti Päevalehe uudist, milles teatakse, et “Asulasissene piirkiirus võib langeda 40km/h” .
Alguses sain seda lauset hoopis valesti aru. Arvasin, et “piirkiirus” tähendab nagu “kiirtee” või “maantee”, et “asulasissene” on selle mantee pärisnimi, ja et “langeda” peab tähendama natuke nagu “laienema”. Ühesõnaga, ei mõistnud midagi.
Siis jätkasin lugeda seda uudist, kus selgitakse et:
Vältimaks liiklusõnnetusi ja tagamaks ohutust Tallinna südames, kaalub pealinn tõsiselt üldkehtiva asula piirkiiruse 50 km/h langetamist 40 kilomeetrile tunnis ja seda toetab ka maanteeamet.
Pidasin ka seda kaks kord lugema, aga pärast seda sain lõplikult kõik aru. Mõistasin mida “piirkiirus” tähendab ja mäletasin sõna “langema” tähendust. Sõna “asula” olen ammu õppinud ja selles kontekstis ma pole isegi uskunud, et “asula” võib tähendama “külla” või “alev“. Aga igal juhul, juba tean mida linnavõimud kavatsevad teha ja millisel põhjusel.
See on nii, et ma olen palju neid sõnu kunagi õppinud, aga selle lause arusaamiseks pean iga sõnade tähendust kuidagi nende kontekstiga seostuma.
Üldjuhul saan enamasti kõik aru, aga loen suhteliselt aeglaselt. Tihti pean mõned lauseid kaks korda lugema. Ja iga tekstide raskust oleneb autori stiilist ja sellest, millest ta räägib.
Milles on asi? Arvan, et mul on vaja lihtsalt rohkem harjutama, püsiv olla ja iga päev lugema. Ma ei ole veel eesti keele sõnajärgudega harjunud ja mõned mõisted nagu “piirkiirus”on minu jaoks veelgi võõras, isegi kui ma tean selliseid sõnu nagu “piir” ja “kiiresti”.
Keeleõpimisel on vist ka piirkiirus!
Filed under: ajalehed, appi, eesti grammatika, eesti keel, eesti sõnad, grammatika, sõnad, sõnade õpimine
juuni 27, 2007 • 11:22 e.l. 5
Teadsin, et eesti keeles on ka olemas variant inglise (või rahvusvahelise) sõnuks “podcasting“: taskuhääling. Saamamoodi nagu prantsusekeelne variant “baladodiffusion“.
Minu meelest on eestikeelseid sõnu kasutamine parem, kui otstelt otseselt inglisekeelne laensõna võtma. Inglisekeelne mõju on muidugi erakordselt suur, eriti väikede maades nagu Eestis, kus isegi telekas näidatakse palju saateid inglise keeles, aga arvan, et kohaliku keele sõnad on alati ilusamaid, eriti keeleõpijatele nagu mina.
Taskuhääling on muidugi raske arusaamiseks ja õpimiseks kui näiteks podcasting. Aga see on ikkagi loogiline sõna. Kui mõistad teised sõnad nagu rahvusringhääling, siis saad taskuringhäälingu selgeks.
See meenutab mulle seda, et iPod‘i reklaamid nägin esimesel korral kui olin Eestis palju aastaid tagasi, ja siis arvasin, et see on tegelikult mingisugune eesti värk. Eestis on ju palju kõrg-tehnoloogilisuseid ettevõtteid.
Ja kõigepealt, Eestis on olemas sarnased sõnad nagu pood ja e-pood.
Niiet arvasin, et i-pod peab olla sõnu poodi osastaval või mingisugusel käänel :D
Filed under: eesti keel, eesti sõnad, i-pod, inglise keele mõju, laensõnad, mp3 mängija, taskuhääling
juuni 20, 2007 • 3:31 p.l. 4
Eesti keeles (nagu misiganes / igas keeles) on kohutavalt palju laensõnu, eriti arvuti ja tehnoloogia valdkonnas. Üks nendest on blog, millest on saanud peaaegu universaalne väljend.
Minu teades ei ole Eestis sellist keelekomisiooni nagu ta on näiteks Prantsusmaal olemas, mis mitte ainult reguleerib kuidas õigesti rääkida, vaid ka mõtleb välja uusi sõnu, mida võib kasutada ingliskeelse variandi asemel.
Aga Eestlased oskavad ka midagi uut ja originaalset välja mõelda nagu näiteks ajaveeb. Ajaveeb ei ole muidugi sajaprotsendiliselt / täiesti eesikeelne sõna, aga võib-olla kõlab ta paremini kui blog.
Interneti jaoks on ka olemas teised väljendid. Näiteks võrk, mis on tõeline eestikeelne sõna. Niiet teooriselt võiks ka ajaveebi nimetada hoopis teistmoodi, nagu… Ajavõrgulehekülg.
Sõna võrgulehekülg (mida ma pole varem kuulnud) kasutatakse. Niiet… Miks mitte?
Filed under: Prantsusmaa, ajaveebid, blogid, eesti keel, eesti sõnad, internet, laensõnad, maailmastumine
• 3:00 p.l. 0
Sageli juhtub nii et ma õpin uut sõna aga ma tahan teada kuidas seda sõna tegelikult kasutatakse. Siis sisestan sõnu googlis ja loen, millistes kontekstides räägitakse seda sõna.
Aga mõnikord ei leia huvitavat näited. Google ei erista täpidega ja täpideta tähed ja aeg ajalt osutab, et tavaline Eesti sõna on Irani näitleja nimeks või millestki muuks.
Sellepärast otsustasin midagi uut proovida. Teeksin Google custom search Postimehe, Eesti Päevalehe ja mõnede Eesti blogide jaoks. Ja tulemus on üllatavalt hea. Otsingutulemused selgetavad sõnu tähendus väga hästi. Vaadake ise! ;)
Olen mu väike otsinguroboti üles väga uhke! ;D
Filed under: eesti keel, eesti sõnad, google, laused, näited, otsingurobotid, sõnade õpimine, sõnavara
