Promised Land

Nägin ARTEs israeli filmi “Promised Land“. Film on väga hästi tehtud ja jutustab mõnda naiste lugu, kes inimkaubanduse ohvrideks sai ja peasid Israelis lõbutüdrukutena töötama.

Aga: üks nendest on pärit Eestist. Ta on venelane ja mäletab tema lapsepõlve Eesti külas. Ja mida ta mäletas? Ta mäletab kuidas vene õiguslikus kirikus inimesed laulasid Arvo Parti laul inglise keeles. Nojah, võib olla mitte väga tavaline väikeses ida-Eesti külas…

Ma pole filmi algustest peale näinud, nii et ma ei ole mõnesid asju täiesti aru saanud. Võib olla kõik tüdrukud olid pärit Eestist, mis on natuke hämmastav. Film on tehtud 2004 aastal, eks aastal, millel Eesti astus Euroopa Liidule.  Tundub, et tol ajal  tulid inimkaubanduse ohvrid enamasti teistest maadest, nagu Moldaviast, Ukrainast, Venemaalt… Miks siis filmi tegijad Eestit valisid?

Filed under: Eesti, filmid

Kutt, kütt või kuut?

Hispaania lõunaosas elades ma mõistagi ei kohtu eesti tüdrukutega väga tihti, aga iga kord, kui ma nendega väljas käin, kirjutan kohe sellest oma blogis. Nii jääb mulje, et pidutsen ilusate tüdrukutega iga teine päev, mis tegelikült ei vasta tõele ;)

Viimane kord leidis selline hispaania-eesti rahvusvaheline tippkohtumine aset septembris. Kohtusin Mari ja Ingridiga. Keeleteaduse vaatenurgast oli see väga kasulik õhtu. Jõime hirmsasti palju (laulsime “Suve hing, lendas kui lind…”, nii et kujutage ette), tüdrukud kaebasid, et hispaania poisid joovad liiga vähe, mille peale ma ütlesin et just eelmisel päeval ma olin “jooksnud” ehk joonud terve pudeli rootsi õlut…

Sain teada, et eesti tüdrukud nimetavad hispaaia poisse “kutid” või “kütid”, mis kõlavad täpselt samamoodi nagu “kuut”, aga nad teavad, mida nad silmas peavad. See peab olema mingi naistevaheline salakeel.

Samuti õppisin uue sõna “korgitser”, ja teadsin, et tegusõna “korgitsema” kahjuks ei ole olemas.

Naljakas oli ka see, kui hakkasime enda ümber vene keelt kuulma. Meil oli korgitseri vaja veini pudeli avamiseks ja pidime õue minema ja kellegi käest seda küsima. Viie minuti pärast osutusime vene poodi, mis avati meie linnas vist üsna hiljuti. Tekkis selline tunne, nagu oleksime Narvas või kuskil Kohtla Järvel! :)))

Vene poest olen juba palju asju ostnud, õlut, hapukoort ja teise vajalikku asju, (ilma) milleta elu ei ole võimalik. Millal siis avatakse Sevillas eesti poodi?

Filed under: Eesti, Venemaa, keel, tüdrukud

Keeleuuenduse Lõpmatu Kurv

Tore eesti tüdruk tuli Sevillasse mitu nädalat tagasi ja tõi mulle kingituseks ühe toreda raamatu – “Keeleuuenduse lõpmatu kurv”. Ma olin juba ammu selle teatrituki katkendeid kuulnud Vikerraadio saatest “Keelekõrvast”. Aga kõige parem on see, et lavastuse salvestus on võrgus kättesaadav. Nii et võib raamatut lugeda ja samaaegselt lavastust kuulata.

Aitäh toreda kingituse eest!!! :)))

Kuulata võib siit:

http://www.vikerraadio.ee/index.php?lang=est&main_id=358

Filed under: Eesti, eesti tüdrukud, raamatud

Jan Uuspõld läheb Tartusse

Notsu soovitusel vaatasin filmi “Jan Uuspõld läheb Tartusse”. Film on minu meelest vaimukas ja hästi tehtud ja korra oli ka väga naljakas. Muidugi on see eelkõige komöödia. Eriti meeldis mulle see, et see on tänapäeva film, sest viimasel ajal olen vaadanud selliseid filme nagu “Õnnelind Flamingo”, mis näitavad elu Nõuka ajal ja on natuke masendavad.

“Jan Uuspõld…” on ikka rohkem positiivne film, kuid ühiskonnakriitikat on filmis ka. Kuigi filmi alguses vähendab raadio ainult häid uudiseid, püüab film irooniaga näidata, milline on tegelikult tänapäeva Eesti.

Teadsin, et see on Eesti vaadatuim film, nii et pole mõtet siin jutustada, mis filmis toimub. Kirjutan ainult, millised muljed filmist jäid.

Esiteks olen vapustuses, et see on ka roadmovie. Nüüd võib öelda, et viiskümmend protsenti eesti filmidest, mida olen näinud, on roadmovies. Aga see on kindlasti sellepärast, et olen ainult nelja eesti filmi näinud. Igal juhul on naljakas, et väikeses Eestis see žanr nii populaarne on!

Teiseks meeldis ka, et filmis osaleb isegi Eesti president. Ei tea, kas ta tol ajal, millal filmi tehti, juba president oli, aga igal juhul on see hea mõte. Filmi vaadates uskusin, et isegi Arvo Pärt ja Mart Laar osalevad filmis.

Filmis kuulsin mitu sõna, mida olen hiljuti õppinud, nende hulgas “plotski”, “plasku”, “ori” ja “tisler”. Algusest peale on minu jaoks eesti keeles väga raske olnud, et paljud sõnad on liiga sarnased. “Plotski” ja “plasku” on head näited sellest, kuid õnneks ei tule neid sõnu kasutada iga päev (või tuleb?).

Samuti kuulsin filmis palju huvitavaid väljendeid, mida tavaliselt ei kuule nagu “istu maha!”. Kuna õpin eesti keelt ajalehte ja ajaveebi lugedes, siis ma tihti ei tea kuidas selliseid lihtsaid asju öelda .

Õnneks on filmil ka subtiitrid. Järgmine kord loen ka inglisekeelseid subtiitreid, et rohkem aru saada (sest kavatsen filmi mitu korda vaadata! :)

PS.- Muide, pildid võtsin ajaveebist Eesti filmid.

Filed under: Eesti, Tartu, eesti filmid, eesti keel, eesti keele õppimine, elu eestis, filmid

Mis seob hispaanlasi ja eestlasi

Oma hiljutises kõnes Hispaania kuninga küllalisena tõmbas President Ilves huvitavaid paralleele Eesti ja Hispaania ajaloo vahel ja vihjas sellele, mis seob hispaanlasi ja eestlasi omavahel.

Ma kirjutan siin mõned katkendid [täissihitis!], mis mulle eriti meeldisisid:

Esimene kohvik Tallinnas:

On teada, et esimese kohviku meie pealinna Tallinna rajas mees, kes oli pärit Zaragozast.

Eesti ja hispaania rahvalaulud:

Eesti kauaaegne suursaadik Kaarel Robert Pusta pani aga 1921. aastal esmakordselt Hispaaniat külastades tähele, et mõned siinsed rahvalaulud on väga eestilikud ja üks tants on täiesti Eesti rahvatantsu Kaera-Jaani moodi. Kohalik maavalitseja arvanud seepeale, et põhjus on väga lihtne: „Oleme mõlemad meresõitjad ja küllap siis Teie mehed tantsisid siin kunagi meie tüdrukutega või oli see vastupidi…”.

Hispaania esimene kuldmedali olümpiamängudes (või sellel spordialal, ma ei tea).

1980. aasta olümpiamängude purjeregatil võitsid Hispaania purjetajad just Tallinna lahel oma läbi aegade esimese kuldmedali.

Jüri Talvet ja TÜ hispaania keele osakond (muide, Jüri Talvet on saanud väga kõrge auhinna [täissihitis! lõpetatud tegevus!] OMA uuringute eest, “Isabel la Catolica -ei tea kuidas eesti keeles- rist).

Hispaania keel ja kirjandus on aastaid olnud üks kõige populaarsemaid erialasid meie rahvuslikus Tartu Ülikoolis, kus on juba sirgunud mitu põlvkonda Eesti hispaniste.

Tuglasi mälestused Hispaaniast:

Eesti kirjanik Friedebert Tuglas imetles oma Hispaania reisikirjas saja aasta eest hispaanlaste vaprust ja vaimusuurust, veel enam liigutas teda aga südamlikkus ja suuremeelsus.

Aga sarnasusi on palju. Ilves oleks võinud lisada, et meile (hispaanlastele) meeldib õlu ja saun ja teile (eetlastele) meeldib päike ja soe. Meile mõlematele vastastikuselt meeldivad hispania ja eesti tüdrukud. Meil on ka verivorstid, kuigi me ei söö neid koos moosiga nagu teie. Ja me mõlemad räägime väga keerulisi keeli ;D

Filed under: Eesti, Hispaania, Ilves, ajalugu, hispaania keel, rahvusvahelised suhted

Tallinn (ja Soome) Brian’i silmade läbi

Kunagi leidsin selle ajaveebi, kus noor ameriklane Brian jutustab, kuidas ta mitu päeva Tallinnas veetis, enne kui kohtus tema oma purjude purjus sõpradega Soomes.

Juttu on tõesti väga naljakas ja näitab kui rasked on valismaalaste suhted eesti tüdrukutega, ja miks neid usaldada ei tohi ;)

Eriti meeldis seda hetke see hetk, milles millal / kui Brian arvas, et kogu maa oli juba sellest selles veendunud, et ta oli gay. Tundub, et Eesti on nii väike, et kuuldused võivad üllatavalt kiiresti levitada levida! Tuleb eriti ettevaatlikult olla.

PS.- Muide, miks on eesti sõnad nii sarnased? Kuuldus, kuulutus, kuulus… Purjus, puri, mürin… Ma ei või :-)

Filed under: Ameerika Ühendriigid, Ameriklased, Eesti, Soome, Tallinn, USA, ajaveebid, eesti keel, eesti tüdrukud, eestlased, inimesed, reisimine, seks, talve, tüdrukud, venelased, välismaalased

Kuidas ma Eestisse sattusin (I osa)

Umbes viis aastat tagasi veedasin ma veetsin pool aastat Moskvas, kus õppisin Puškini Instituudis Hispaania valisministeeriumi stipendiumiga. Elasin ma kolmekesi ühes ühikatoas koos tšehhi üliõpilase Paavliga, kes jõi rohkem viina, kui mina vett.

Riiklik Vene Keele Instituut nimel Pushkina Puškini nimeline riiklik vene keele instituut on väga lustakas paik, milles õpivad nii neegrid ja hindulased hindud kui ka Taani sõdurid, ja suhtlemiskeel suhtluskeel ei ole seal mitte inglise keelt keel, vaid vene keelt keel.

Taani sõdurid õppisid vene keelt sellepärast, et Genfi Konventsiooni järgi, kui juhtub puhkeb sõja sõda Venemaaga, siis peaksid nad vene sõjavangidega nende emakeeles rääkida. Milleks võib vene keelt kasulik olla Afrikas (kommunismi ehitamiseks?), see on teine küsimus, aga muidugi igaühel on õigus õppida suurt ja võimast vene keelt (великий могучий русский язык).

Aga läheme asja juurde. Sain teada, et Granada Ülikool, kus ma õppisin saksa keele tõlke õppetooli juures, pakub mitu stipendiumi endise Nõukogude Liidu ülikoolides õpimiseks. Kuigi see oli juba 2002 aastal, nende hulka kuulus ka Eesti.

Niiet Nii et kui eestlased küsivad, miks ma tulin Tartusse, siis ma võiksin vastata, et sellepärast, et ma ei tahtnud õpida Turkmeeni keelt Tashkenti ülikoolis. Aga see poleks õige vastus, sest tegelikult väga tahtsin Kesk-Aasias õpida mingisugust keelt, nagu Turkmeeni keelt. Õige vastus oli see, et ema saatis mind Eestisse! ;)

Selgitan, mis juhtus. Mu esimene valik oli ikkagi Eesti. Esiteks sellepärast, et teadsin, et Eesti astub varsti Euroopa Liidule Liitu sisse ja siis muutub eesti keel EL-keeleks. Ja teiseks sellpärast, et ema poleks olnud sellega nõus, et tema kaheksaastane kahekümneaastane poiss läks läheks sellele ebastabiilsele piirkonnale sellisse ebastabiilsesse piirkonda, nagu Kesk-Aasia.

Pean tunnustada tunnistama, et Eestist pole polnud teadnud ma midagi, peale sellest, et see oli uks endine Nõukogude Liidu osariik liiduvabariik. NL osariigidest me pole kooliajal midagi õppinud, sest õpetajad ise ei teadnud nende kohta suurt midagi. Isegi pealinnade nimesid me pole õppinud.

Aga asi läheb veel hullumaks: kui ma teadsin, et Eesti pealinn on Tallinn, siis arvasin, et see võiks olla “seltsimehe Tallinaga” seotud , saamamoodi, nagu Kaliningrad on seltsimehe Kallininiga seotud.

Ühesõnaga, ma teadsin Eeestist nii vähe, et see on nii naljakas kui piinlik seda tunnustada tunnistama ;)

Varsti sain aga teada, et Eestis toimub sel aastal Eurovisiooni laulmisvõistlus. Hispaanlaste jaoks oli selle aasta eurovisiooni võistlus täpselt samas nagu Ameerika avastus, ehk kõik said teada, kus Eesti ja Tallinn asuvad, isegi kui Tallinna hääldavad hispaanlased siiani valesti.

Mõistagi eesti keelest et teadnud ka üldse midagi, peale sellest, et see ei olnud slaavi keel, ja et see on ülimalt raske. Õnneks sünnipäevaks sain kingituseks üks ühe eesti-vene vestmiku, millest võiks õppida sellised (selliseid?) kasulikuid kasulikke lauseid nagu:

Esitan komisjoni koosseisu seltsimehed A ja B. Kas on muid ettepanikuid? Panen häletusele.

Või:

Tähtsamad tööstusettevõtted meie linnas on masinatehas, elektromootoritehas ja aparaditehas.

Aga kui palju on teie kolhoosil maad?

Teie kohvikuist on väga palju kirjutatud. Milles õieti seisneb nende omapära?

Muidugi sellega ei saanud midagi hakkama, niiet kui tulin Eestisse sain ainult rääkida ühte lauset: “Kas sa räägid inglise keelt?”. Kuid see pole probleem olnud ja septembri lõpuks olin ma juba Eestis.

Aga sellest kirjutan veel teine kord.

Filed under: Eesti, Pushkini Instituut, Venemaa, eesti keel, mina, minu elu, reisimine, võõrkeele õpimine