Ilmar Raagi film “Klass”

Lõpuks nägin seda filmi. Ta on kahtlemata väga hästi tehtud, kuigi ma kohe ütlen, et ei saa seda värk veelkord naha. Liiga kurb ja masendav ongi. Noh, saan aru et see on film koolivägivallast ja sellepärast peaks vägivalla näidata. Aga ma ei arvestatud seellega, et ta võiks nii karm olla. Ma ootasin midagi nagu Gus Van Sant’i film “Elephant” ja ma tahtsin filmi kaudu midagi eesti kööliõpilaste elust ja keelest teada saada.

Sellegipoolest arvan, et koolivägivald ja kiusamine on kaks probleemi, mis pole nii tihedalt koolitulistamisega seotud. Filmi nägedes oli mulle selline tunne, et Raag mingil mõel ebateadlikult “õigustab” koolitulistamist. Mu meeles pole sellistel juhtudel enamasti mingit ratsionaalset põhjust. Nagu üleeile Saksamaal. “Suhtelisetl tavalline” poiss kellel on teistmelise ea tavalised probleemid saab relva kätte ja teeb hoopis valet otsust.

Film saab isegi Hispaania poodides leida! (näiteks FNAC’is). See näitab, et Euroopa integratsioon läheb edasi, hoolimata Lisbonni kõkkuleppe saatusest.

Pildi tegin Sevillas jõulupühade ajal.

Filed under: Euroopa, eesti keel, eestlased, elu eestis, filmid

Salapärane käsikiri

Hetkel loen Valentin Rasputini raamatut “Живи и помни” (Ela ja mäleta). Raamatus leidsin tükk paberit, milles on eesti keeles kirjutatud:

“TULIME MAALT JA LÄKSIME HULKUMA. TULEME ÕHTUL

EMME, ISSI”

Sellest järgneb, et…

1. Ma ostsin seda raamatut Tartus, mitte Venemaal.
2. Selle raamatu eelne omanik oli eestlane, kes oskas vene keelt.
3. Selle raamatu omanik tahtis mulle midagi öelda :))) Näiteks see, et ta on abielunud inimene, kellel on lapsed, ja armastab maa, hulkuda ja lugeda.

Kui keegi teab, kes on selle raamatu eelne omanik, siis palun tervitage talle minu poolt! ;))

Filed under: eestlased, mina

Ettepanek

Laias maailmas on kohutavalt palju eestlased, kes erinevatel põhjustel elavad ja töötavad välismaal, aga peavad eestit  oma emakeelt ja Eestit oma kodumaa. Reeglina vaatavad nad eesti uudised interneti kaudu (nt. Aktuaalset kaamera) ja on enam-vähem kursis sellest, mis väikses ja kaugses Eestis toimub.

Selles kontekstis tekkib selline küsimus: miks eesti tv ei ole sateliidi kaudu (näiteks Astra) kättesaadav? Eesti keele huvilistele (eks mulle) oleks see päris hea asi. Poolal on täitsa 3 või 4 tasuta sateliit-kanalid, hispaanial on iga regioonil üks või kaks kanalit. Isegi baskikeelsed kanalid on olemas.

Filed under: eesti keel, eestlased, telekas

Google veelgi ei oska eesti keelt

…Vähemalt Hispaanias. Ma kirjutan googlis “kohalikud murded” ja ta küsib

- Do you mean “kohalikud murders“?

Tänan, aga kohalikud tapjad mul pole hetkel vaja. Võib olla teine kord :)))

See näitab, et kuid eestlased on enamasti rahulikud, eesti keel on päris agressiivne värk. Naiteks lause…

- Vabandage, et ma tülitan teid

…kõlab täpselt nagu…

- Vabandage, et ma tulistan teid!

Kuidas meie, vaeseked muukelsed, peame sellistel juhudel reageerima?

Me peame lihtsalt jätkama oma eesti keele õpinguid.

Filed under: eesti keel, eesti keele õppimine, eesti sõnad, eestlased , keeleline vägivald, kohalikud tapjad, tulistamine, vägivald

Jalgapalli koondis jääb reisimata

Lugesin üleeile, et…

Selle aasta lõpuks planeerida soovitud Eesti koondise turneed Hispaanias, kus taheti kohtuda kolme sealse provintsi koondistega, ei toimu. “Ametlikult seda kordagi kinnitatud ei olnud ning lõpuks osutus selle organiseerimine liiga keeruliseks”

Minu teades peab Hispaania varsti Eesti vastu mängima, nii et hispaanlasest jalgpallifannistel peaks olla huvi Eesti vastu. “Lootsime, et kui sattusime Hispaaniaga ühte alagruppi, siis on lihtsam seda asja ajada, aga ei õnnestunud.”

Need, kes on Hispaanias elanud, mõistavad kindlasti millises mõttes oli organiseerimine “liiga keeruliseks”. Põhjused võivad olla näiteks sellised:

1. Hispaania koondistele pole internetilehekülg
2. Lehekülg on ikka, aga see on väga vana lehekülg ja andmeid pole enam aktuaalsed. Keegi ei oska uusi andmeid sisestada. Viimane update: 2001 aastal
3. Hispaaia jalgpallurid ei taha detsembris mängima. Ilm on liiga külm.
4. Hispaania koondistel keegi ei oska inglise keelt. Ainult ühe koondise liige oskab küll (ta on brasiillane), aga keegi ei tea, kus ta on.
5. Keegi ei vasta e-kirju.
6. Hispaania korraldajad lubavad, et helistavad eesti koondile reedel. Reedel aga keegi ei helista, ja nende büroos keegi ei võta telefoni.
7. Inimene, kellega tuleb kõik kokku leppida, ei ole veel tööle jõudnud. Ütlevad, et ta otsib pargimisplatsi. Millal ta tuleb? Kas pärast viisteist minutit? Kas pärast kolm tundi? Vastus: “Ma ei tea”.

Need põhjused võivad kuulata sürrealistlikult, aga mõned neist on täiesti võimalik. Hääldus on siinkandis uskumatult ebaefektiivne.

Pole imet, et eestlased, kes on e-riigile harjunud, leiavad mõistmatused raskused, kui püüavad hispaanlastega midagi organiseerima!

Filed under: eesti keel, eestlased, hispaanlased, jalgpall

Eesti poisid

Olen vist nii tihti sõnu “eesti” ja “tüdruk” kirjutanud, et sageli juhtub nii, et inimesed, kes googlist eesti tüdrukuid otsivad, satuvad siia. Kujutage ette kui kurb võib elu olla meeste jaoks: otsid eesti tüdrukut ja mis sa leiad? Hispaania poisi.

Aga selles postituses tahan rääkida eesti poisidest. Nõuka ajal oli “kuumad eesti poisid” kogu NSV Liidu naiste poolt tuntud. Romaanist “Kroonu” võib lugeda, kuidas noored eesti sõdurid aja veetsid nõukogude armees, kus alati oli võimalus mingi ilusa Olgaga või Mashaga keppida lapse teha. Vene meeste kadedus oli nii suur, et kuumade eesti poisidest räägiti anekdooti.

Nüüd aga on olukord palju raskemaks muutunud. Toimub maailmastumine. Tuleb hiinlastega ja japaanlastega võistelda, ja mitte ainult vene meeestega. Kohalikud etevõtted sõidavad ära ja avabad oma uksed Taiwanis. Eesti tüdrukud kolivad New Yorgisse, mitte Võrumaale. Isegi hispaania poisid püüavad õppida eesti keelt. Konkurrents on üha suurem ja valalist tüdrukuid on üha vähem.

Selle peale hiljuti näitas uuring, et blondiini nägemine teeb mehed rumalaks. Elu on saanud raskemaks eesti meeste jaoks, kes näevad blondiini iga päev tänaval, ükskõik, kuhu nad vaatavad.

Mehed ei nuta

Kuna e-eesti on neti rahvas, siis toimuvad võrgus kohutavalt palju arutelu selle kohta, kui raske on olukord eesti poiste jaoks. Poisid kaebavad, et

“Eesti tibid on sillas iga asja peale ja valmis kõigeks, kui neile midagi ca 20 000 EEK väärtuses välja teha”

millele tüdrukud vastavad, et

“EESTI MEESTELE, KES “HOOLITSEVAD” OMA NAISSOO EEST, SÕIMAB JA HALVUSTAB NEID. Mida te ette võtate peale halvustamise ja mõnitamise?”

Teine tüdruk vaatab olukord niimoodi:

“Kui te, eesti mehed, eesti naistest pidevalt odavust ootate, siis muud te neilt ei saagi. Saate täpselt nii palju, kui küsite!”.

Poiss nimega Andrus kaitseb oma kaasmalasi järgmiste sõnadega:

“Ohh, pole need “eesti mehed” nii töllid kui esmapilgul paistab. Peab olema natuke kannatust, et teda tundma õppida ja seejärel võib sealt koore alt mõnikord täitsa tore inimene välja tulla.”

Mõned mehed teevad isegi radikaalsed poliitilised ettepanekud:

“Jah, müüme kõik Eesti naised välismaalastele.”

Ja teisel tüdrukul on järgmine küsimus:

“kas oled kade väljamaa meeste peale või? et endal lööki pole!!???”

Isamaa ilu hoieldes

Mis lahti on? Olukorra selgitamiseks sain eile kokku kahe ekspertidega, kes on aastate jooksul eesti poisi jälginud ja igasuguseid statistikuid tehtud.

Nende arvates on eesti poiss üldiselt väga andekas. Näiteks on Tartu üliõpilane suuteline, ühikase neljandasse või isegi seitsmedalesse korrusele ronima, kui ta unustab oma võti. Samal ajal saab ta välja mõelda igasuguseid lugusi, et Narva Maantee ühikase administrator andis talle luba kasutada lifti pärast kella 1:00 öösel.

Mu ekspertide sõnul on eesti poisil vaja rohkem enesekindlust, ta peab uskuma endasse.

Sedasama arvab Eesti targemaim seksikaim naine, kui tema käest küsiti, miks talle meeldib tema poiss:

“…ta on enesekindel ja… ah, see on kõik. Ei ei, tegelt on ta hästi tore ja hea inimene ja… ambitsioonikas”

Just seda kinnitavad eesti rahvalaulud, näiteks “Isamaa ilu hoieldes“, mis ütleb, et:

Kui sina usud hundi juttu,

kardad koerte klähvi-missi,

siis ei saa sa midagi

“Siis ei saa sa midagi”. Ma arvan, et pole vaja seda kommenteerida.

Lõunamaade poisid

Ma küsisin oma ekspertide käest, kuidas mõjutavad eesti tüdrukute jaoks eelarvamused lõuna poiste kohta, eks see, et meie (mina kaasa arvatud) oleme kõik nii seksikad, kuumad, romantilised, jne.

- Selline imidž on lõuna poisid enda jaoks välja mõelnud – vastasid nad.

Kuid mõned inimesed arvavad teistmoodi. Näiteks Mehike vaidleb Eesti Päevalehes:

Aga välismaa mehed,eriti tõmmud,on ju nii galantsed ja meeldivad. Kompliment ette ja taha.

Mille kohta Murkand lisab:

jajah… piisab ainlt mõnesse Tallinna tantsuklubisse sisse pilgata… tõmmud italjaanod (kes on 100% sutekad) ja nende ümber parv blonde eesti tibisid…

Meie edu võib-olla ka seotud meie eesti keele oskusega. Näiteks ükskord ühe ilusa eesti tüdrukuga rääkides ma ütles “Kas sa suitsed”. Tahtsin küsima “kas sa suitsetad”.

Lõplikult võib kasutada mu lemmik-strateegia: sa suudleb teda esimesel kohtumisel ja kui tema annab sulle teada et lähed natuke kiiresti, siis ütled, “oi, näed, meie lõuna poisid oleme nii kuumad ja kiired!”

Kuigi… Kurat, enam ei saa seda tehnikat Eestis kasutada, kõik teavad juba…

Kuumad eesti tüdrukud

Teisel pool eelarvamused eesti tüdrukute kohta on väga levitatud. Kui CNN Business Traveler tegi saadet Eesti kohta, millest nad räägisid teie arvates?

“one of the country’s most successful exports, the supermodel”

“beauty is one of the things that Estonia is now exporting to the rest of the world. In the shape and form of supermodels”

“Plenty of beauty on display here in Estonia.”

Tõsiasi on see, et Carmen Kass on maailmas kuulsamaks, kui eesti pealinn, mis kõlab natuke nagu Sta-linn…

Muidugi on Eestis ka tekkinud tutvumis-leheküljed, kus ainult eesti naised (tähelepannu: mitte mehed!) saavad tuttavaks välismäide meestega. Kuigi korraldajad ütlevad, et

Meie eesmärk ei ole Eesti naisi saata välismaale mehele, vaid innustada Eesti mehi enam pingutama seoses suureneva konkurentsiga, andes sealjuures naistele suurema valikuvõimaluse.

Milton Friedmani teooriad on vist Eesti elu väga sügavalt mõjutanud…

Ja mis mina arvan?

Mis puudutab minu isiklikku arvamus, mina ütleks, et elu Eestis ei ole valismaalaste poiste jaoks nii lihtne, nagu mõned arvavad. Näiteks võiks tuua üht vestlust msn’is ühe nädala tagasi, kus mina ütlesin…

Tere kallis K.! Kuidas lähed, kus sa oled? Me pole ammu rääkinud

Ja sain vastuseks:

Kes sa oled?

Aga üks asju võin küll eesti poistele ja üldiselt kõigi poistele soovitada: kui tõesti otsige eesti tüdrukuid, ärge kasutage googlit, et lõpude lõpuks seda postitust leia ja läbi lugeda. Sõidke Tartusse. Seal on kindlasti väga palju.

PD.- Inno ja Irja kirjutavad, et… “Brüsselis on paikselt ligi 2000 eestlast, suur osa neist esinduse juures ja enamus vallalised viljakas eas naised, heade palkade peal (NB! Eesti noormehed [ja mitte ainult (toim.)], pange tähele!!!).”

Filed under: eesti keel, eesti poisid, eesti tibid, eesti tüdrukud, eestlased, keppima, seks, seksima, seksime?

Eesti tibid

Eesti keelt õppides kohtan tihti huvitavaid ja ilusaid sõnu. Nagu “tõenäoline”. Praegu tean et see on väga loogiline sõna (tõde + nägu), aga ükskord arvasin et eesti keelt ei suuda ma kunagi ära õppida, sest selleks pean keerulise sõna “tõenäoline” meelde jätma.

Eriti pakuvad huvi need sõnad ja väljendid, mida eestlased omavahel kogu aeg kasutavad, millest mina aga ei saa täpselt aru. Tekib selline tunne, et nende väljendite kasutamiseks peab inimene olema eriti tark.

Üks neist sõnadest on “tibi”.

Sõna “tibi” olen väga tihti kuulnud, aga siiani pole teadnud, mis see tähendab. Arvasin, et see peaks olema väga positiivne omadussõna. Eesti tüdrukud kutsuvad  üksteist naeratades tibiks, näiteks orkutis. Nii et arvasin, et see peaks tähendama “ilus”, “armas” või “kallis”.

Nii et eesti tüdrukut kohades võib öelda “tere tibi!”.

Need tüdrukud, keda tibiks kutsuti, olid enamasti väga ilusad ja moodsad tüdrukud. Nii et ma olin kindel, et kedagi nii kutsuda peaks olema väga hea meelitus (muidugi sel puhul, kui ta on tüdruk).

Samuti arvasin, et sõnad “tibi” ja “tibu” peavad olema omavahel seotud. Ega ei teadnud, mida tibu tähendab. Arvasin, et Eesti keeles on tiibu, tibu ja tibi lihtsalt komplimendid naistele.

Ühel ilusal päeval (40ºC) kahe eesti tüdrukuga Sevilla päikese all  jalutades , kutsus üks neist, kas mul on eesti tibi olnud. Sellele küsimusele vastuseks ütlesin jah, sest arvasin, et tibi on lihtsalt ilus ja moodne tüdruk.

Mõne päeva pärast otsustasin seda salapärast sõna ka ise kasutada ja kirjutasin Justini blogis “mu eesti tibi”. Täpsemalt ma kirjutasin inglise keeles, et “my Estonian tibi was cute“.

Ja loomulikult kohe tuli eesti tüdruk ja palus mulle mitte kasutada seda sõna. “If you aren’t a blonde estonian girl you shouldn’t call someone a tibi“.

Ahha, arvasin mina, siis ongi sellel sõnal negatiivne tähendus. Ei ole, vastasid mulle. Aga see oleneb sellest, kes seda sõna kasutab.

Eks tüdrukud võivad enda ja enda sõprade kohta ütelda “tibi” või “tubli tibi”, aga poisid ei tohi. Miks peab eesti keel olema nii raske?

“Tibi’ is positive in a sense that they are generally (very) good-looking. The other side of the coin is that being good-looking is more or less all that tibi is good at“, selgitas meeldivalt Wahur.

According to the popular understanding they spend most of their daytime in solariums and spas and nighttime in clubs, actively in search of a next male who would sponsor their lifestyle for a while (unless they already have one, in which case they are actively looking for a next male who would sponsor even more outrageous lifestyle, more expensive clothing and better car). There are many subspecies, but explaining them would take a post triple the size of Giustinos original posting.

EKI ÕS ütleb lühidalt sedasama: tibi on “ilus intellektita tütarlaps”.

Miks siis eesti tüdrukud kutsuvad üksteisele “ilusaks intellektita tütarlapseks?”

Vastus on väga lihtne. Nad teevad seda irooniaga. Pole viga, et ilus intellektita hispaanlasest poiss ei saa seda aru ;)

PS.- Selle postituse pilte nähes võite te  arvata, et tean kõik eesti tibisid :D Mina kahjuks ei tea, aga ÕL teab küll.

Filed under: eesti keel, eesti sõnad, eesti tibid, eesti tüdrukud, eestlased, kaunitarid, kõnekeel, sõnavara, tibid, tüdrukud

Mis arvavad eesti keele õppijad eesti keele kohta?

Eesti keelt õpib üsna palju inimesi. Isegi lõunas pole ma ainuke, kes seda teeb. On vähemalt kaks hispaanlast, kes eesti keelt hästi oskavad. Üks poiss, kes osales Tallinnas ühes EL programmis ja kes tõesti vabalt rääkis, ja üks tüdruk, kes õppis soome-ugri filoloogiat Tartu Ülikoolis. Samuti ütles Keelekõrv mulle hiljuti, et praegu käib eesti keele suvekursustel üks hispaanlane.

Kui mina käisin eesti keele kursustel Tartu ülikoolis oli meil klassis umbes kaheksa inimest. Üks naine Inglismaalt, kelle ema oli eestlane, mitu kanada eestlast, kaks hollandlast, üks korealane, üks itaallane ja peale minu veel üks hispaanlane. Soomlased olid mõistagi teises rühmis, sest nad oli meist palju targemad ;)

Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse leheküljel on mitu kirjandit, milledes endised eesti keele õppijad jutustavad, kuidas nad eesti keelt õppisid. Nende õppijate hulgas on palju eesti-venelasi aga ka mitu välismaalast, kellega olen isiklikult tuttav. Näiteks, Alejandro, kes õppis minuga ühel kursusel.

Kui me olime Tartus oskas Alejandro eesti keelt minust paremini ja ma alati imestasin, kuidas ta suutis enesekindlalt taksot tellida ja restoranides või baarides eesti keelega hakkama saada. Häbiasi, et ta ei tahtnud oma keele õppimise lugu kirjutada eesti keeles! ;)

Väga mõnus on lugeda, kuidas ta taksoga Tartusse sõitis ja kuidas me hakkasime eesti keelt õppima:

I started my first class of Estonian the day after of my arriving, in Tähe Street, in an international class with two canadians, a korean, a belgian, an italian, a german and another spanish, with a “E nagu Eesti” like our Estonian bible and one Eesti-Hispaania sonaraamat my best allied. It was the first step to learn a beautiful language, the pronunciation was more or less ok, because is similar than in Spanish, except the vowels, but the grammar was crazy during the first weeks. Tere, minu nimi on Alex, kuidas läheb?, mis kell on?…

Siis ta mõistas et eesti keele õppimiseks on kõige parem leida endale eesti tibi eesti tüdruk, kellest ta väga emotsionaalselt kirjutab oma kirjandis:

Then one day I felt in love with my special Estonian, “minu ilus eestlane”, and I learnt the best words that one person can learnt� how to say I love you in this beautiful language “Ma armastan sind” to the person you really love, and since that moment my life changed, my life was full of light during the darkness, warm during the cold winter, sweet estonian poems with beautiful estonian songs

Nojah, hispaania põissid poisid, me oleme kõik väga emotsionaalsed. Aguses me oleme eesti tüdrukudest vaimustuses ja siis nutame ;)

Meie kursusel õppis ka eesti päritolu kanadalane Kai-Lee. Tema esimestest kogemustest Eestis on ka väga mõnus lugeda:

Kui ma oma esimesel hommikul Tartus üles ärkasin ja esimese asjana kallasin vanaks läinud piima oma pudrukaussi, mõistsin, et oleks aeg õppida selgeks eesti keel. Minu ungarlasest korterinaaber seletas, et see ei olnud piim, mida ma kallasin vaid hoopis hapupiim.

Aga see on ju loomulik, sest eesti keel on väga raske ja alguses me ei saa mitte midagi aru. Kai-Lee väljendas seda järgmiste sõnadega:

Pean tunnistama, et ma sain keelest lihtsamini aru, kui seda rääkisid kohalikud Võru inimesed.

Aga Kai-Lee teadis ka et eesti keele õppimiseks tuleb eestlastega suhelda:

Üks soovitus, mis mulle jagati veel enne Tartusse tulekut oli, et parim viis õppida eesti keelt on leida endale eestlasest poisssõber.

Minu esimesed kogemused olid sarnased, nagu nende omad. Sellest ma kirjutan veelkord. Aga minu puhul oli kõige raskem see, et eestlased oskavad alati teist võõrkeelt paremini kui sina eesti keelt, kasvõi inglise, hispaania või saksa keelt. Eestis kohtusin paljude huvitavate inimestega, aga nendega rääkisin kõigepealt teises keeles.

Mul tekkis selline küsimus: kuidas eestlased suhtusid sellesse, et ma tahtsin osata eesti keelt? Kas nad uskusid mind? Mul oli selline tunne et mõned inimesed ütlesid mulle “jah, jah, muidugi saad eesti keele selgeks “, nagu ma oleks loll, kes näiteks lennata tahab ;)

Douglas Wells, kes elas palju aastaid Eestis (muuhulgas Hiiumaal), väljendab seda tunnet järgmiste sõnadega:

They are so happy with their secret code and you can see it every time someone asks you “Oh, are you learning to speak Estonian?”. Then comes the sly grin, the “You’ve got a snowball’s chance in hell of learning OUR language” grin. This is quickly replaced by a faked look of concern as they say “Oh, its a very difficult language isn’t it?”. I think after this, they go off and laugh uncontrollably and give high-fives to other Estonians, but I haven’t actually seen it happen.

Mõnikord arvan, et õpin eesti keelt eelkõige selleks, et kohtuda oma eesti sõpradega Tartus ja öelda, “näed, ma sain küll eesti keele selgeks!”.

Filed under: Tartus, eesti keel, eesti keele õppijad, eesti keele õppimine, eesti tüdrukud, eestlased, mina, minu elu

Tallinn (ja Soome) Brian’i silmade läbi

Kunagi leidsin selle ajaveebi, kus noor ameriklane Brian jutustab, kuidas ta mitu päeva Tallinnas veetis, enne kui kohtus tema oma purjude purjus sõpradega Soomes.

Juttu on tõesti väga naljakas ja näitab kui rasked on valismaalaste suhted eesti tüdrukutega, ja miks neid usaldada ei tohi ;)

Eriti meeldis seda hetke see hetk, milles millal / kui Brian arvas, et kogu maa oli juba sellest selles veendunud, et ta oli gay. Tundub, et Eesti on nii väike, et kuuldused võivad üllatavalt kiiresti levitada levida! Tuleb eriti ettevaatlikult olla.

PS.- Muide, miks on eesti sõnad nii sarnased? Kuuldus, kuulutus, kuulus… Purjus, puri, mürin… Ma ei või :-)

Filed under: Ameerika Ühendriigid, Ameriklased, Eesti, Soome, Tallinn, USA, ajaveebid, eesti keel, eesti tüdrukud, eestlased, inimesed, reisimine, seks, talve, tüdrukud, venelased, välismaalased

Eesti tegevusnimed, Revisited

Mõned päevad tagasi kirjutasin, et ilmselgelt pole eesti keeles ma- ja da- tegevusnimede kasutamisel absoluutselt mingit loogikat ;-)

Aga Keelekõrv näitas, et on küll:

1. liikumist ja arengut tähistavad verbid + MA (ma lähen, hakkan, õpin ja õpetan õmblema)
2. emotsiooni- ja modaalverbid + DA (ma armastan, mulle meeldib, ma oskan, saan, suudan, võin lugeda)
3. on + adjektiv = DA (blogisid on huvitav lugeda)

Selle kohta uurides leidsin võrgus ka palju huvitavaid asju:

Kõigepealt leidsin seda SUUREPÄRAST selgitust power poindi formaadis (MA ja DA infinitiiv), mis on Olga Ivanova poolt kirjutatud Tallinna Mustamäe Realgümnaasiumi õpilaste jaoks.

Kahtlematult on põhikoolilapsed minust palju andekaimad, aga ikkagi loodan, et saan sellega hakkata hakkama :D

Teiseks leidsin Epu ajaveebis sissekannet, milles ta kirjeldab kuidas tema kaheaastane tütreke Marta eesti ja inglise keelt rääkis umbes üks aasta tagasi. Kommentaarides panni seal tähele, et:

Üks huvitav asi, mis Marta kõnet lugedes silma jääb, on see, et ta kasutab valdavalt ma-infinitiivi: jooks(e)ma, hüppama, jne.

Selle jutu jätku võite ise seal lugeda.

Minu meelest pole ma- ja da- tegevusnimede kasutamine väga raske asi, kuid tuleb ikka seda tähele panema panna. Väga kasulik on selgituste näited korduvalt lugeda ja niimoodi meelde jätma. Soovitan kõigile! :-D

Filed under: -da infinitiiv, -ma infinitiiv, ajaveebid, eesti grammatika, eestlased, grammatika, lastekeel, näited

‘Keskea rõõmud’ ja elu nõukogude ajal

Olen hiljuti mitu eesti filmid vaadatud ja üks nendest oli “Keskea rõõmud”. Minu arvates oli see väga hea film, isegi kui ka natuke kurb. Natuke nagu “Moskva piisaraid ei usu” Eesti versioon.

Filmis mängib muuhulgas Maria Klenskaja, kes on Dmitri Klenski õde. Jah, väga ilus ta oli (pean meeles Maria, muidugi).

Film peegeldab eesti elu stagnatsiooni ajal. Ma pole kunagi Nõukogude Liidus elanud, aga tundub, et filmis näidatakse väga hästi milliseid probleeme sel ajal oli.

Näiteks kaubamajas polegi palju tähtsat ja vajalikku asju. Inimeestel polnudki ilusaid ja moodneid riideid, nagu praegugi. Pooditeenijate pole vastanud sõbralikuks. Paljud asjad näevad inetu välja ja tundub, et inimestel pole lootusi ja projekti tuleviku suhtes. Sildid on kakskeelsed või kirjutatud ainult vene keeles.

Isiklikult arvan, et see, et reklaamid polnud, pole halba asi. Halb on see, et inimestel pole olnud valikut, mida osta.

Kuna mina olen tarbimisühiskonnas kasvanud, siis ei saa ennast kujutada, kuidas elu ilma reklaamideta ja suured kaubamajad on. Muidugi on meie materiaalse tarbimiskultuuril palju vigu, aga elu praegu on inimestel ikkagi parem kui planeeritud majanduses.

Filmis on ka näha Eesti loodus ja mõned Tartu tänavad. Hea on teada, et vähemalt Tartu Ülikooli peahoone ees polnud suur Lenini kuju.

Kardan, et elu nõukogude ajal oli ikkagi veelgi raskem, kui selles filmis. Näiteks politseinikud pole olnud nii süütud ja sõbralikud. Filmis näidatakse korruptsiooni ja seda, kuidas politsei tuleb baari ainult sellepärast, et üks peategelane hakkas klaverit mängima.

Tänapäeva Eesti on hoopis teistsugune maa ja on raske arvata, et kaheksa aastaid tagasi nägi Eesti niimoodi välja. Kuna Venemaal on veel palju inimesi kuidagi emotsionaalselt seotud kommunismi ajaga, siis pole eestlastel selline tunne.

Huvitav, kuidas eestlased näevad selliseid filme. Kas noored tunnevad huvi lahimineviku vastu või on see igavam kui uus Nokia modell mudel? Ja kas taiskasvanutel on raske seda vaadata?

Filmi lõpus on tüüpiline nõukogude asi. Välis on kohutavalt palju autot (mis näitab nõukogude tööstuse võim) ja peategelased lähevad kuhugi edasi. Mees aitab teisele, kes on haavastatud ja ei saa ise minna (nõukogude solidaarsus). Kuhu nad lähevad? Kommunismi suunas, nagu lubas seltsimees Nikita Sergeevich palju aastaid tagasi?

Õnneks on ajalugu eestlaste jaoks teisi teid avatud. Näiteks turismi reisid kanaaride saartedele! :)

Filed under: Moskva piisaraid ei usu, ajalugu, eesti filmid, eesti roadmovie, eestlased, filmid, keskea rõõmud, nõukogude aeg, okupatsioon

Vigade parandus

Rippusin Riputasin võrgus võrku mu oma väikese eestikeelse sõnavara ehk need 4 tuhat sõna, mis olen õppinud viimasel ajal. Võib-olla on seda huvitav vaatama! vaadata)))

http://www.hot.ee/juanma/synad.html

Kui palju sõnu (mitu sõnu) vajab inimene, selleks et keelt oskama?osata? Ma arvan et umbes 3000 -ndet pluss kõnepraktika. Minu puhul ma ei tea ma ei oska öelda aga arvan et vähemalt 5000 või 6000 tuhat pean ära õppima, enne kui saan Eesti keelt keele 100% selgeks.

Muidugi lugemise ja kuulamise praktika on väga tähtis, sest üha rohkem aina sagedamini saan sõnadest kontekstise tõttu aru. Ma püüan kasutada eestikeelset sõnaraamatut ehk Eestikeele Õigekeelsuse Sõnaraamatut, aga kuid ta tihti ei paku see mind mulle mingit abi.

Aeg ajalt on ta nagu see vana poola keele sõnaraamat: Что такое лошадь – это знают все! ,)

Piret, suured tänud sulle! Kui keegi arvab, et Eesti keelt pole üldse raske, siis vaadake siia, hhehe.

Filed under: eesti grammatika, eesti keel, eestlased, inimesed, vigade parandus

Kes ma olen?

Hea küsimus.

Ma olen Hispaanlane, kes õpib Eesti kelt. Miks ma seda teen…? Ma ei tea, aga… Miks mitte?

Õpisin üks semester Tartu Ülikoolis nelja aastaid tagasi. Sellest ajast peale mul polnudki palju võimalusi, Eesti keelega tegelemiseks. Noh, muidugi, mul on internetiühendus ja võrgus on loomulikult palju Eestlasi. Eesti blogi on palju. Võib olla neid on rohkem, kui eesti kodanikuid!

Eesti ajalehed sain ka lugeda neti kaudu. Aga päriselus olen viimastel aastal ainult ükskord Eesti tüdrukuga kohtunud. Aitäh, Maali, et sa Sevillat tulid! ;)

Aga kõik seda ei paku minu jaoks mingisusi raskusi! Kavatsen edasi Eesti keelt õpida. Eks näis, võib olla, kui ma väga hästi räägin, siis tekkivad võimalusid Eesti keelt kasutama. Eestlased on ju üle terve maailma. Neid ei ole nii palju nagu hiinlased, aga kolm või kaks ikkagi on iga suures linnas ;)

Ja võib olla ma saan tulevikus Eestis taas mõnda aega veeta, seal elada või puhata ilusa suve ajal või isegi talvel, kui umberringi on lumi ja jää. Siis saan Eesti keeles kohvi tellima! ;)

Filed under: eesti keel, eestlased, inimesed, mina, mina ja teised