Lõpuks nägin seda filmi. Ta on kahtlemata väga hästi tehtud, kuigi ma kohe ütlen, et ei saa seda värk veelkord naha. Liiga kurb ja masendav ongi. Noh, saan aru et see on film koolivägivallast ja sellepärast peaks vägivalla näidata. Aga ma ei arvestatud seellega, et ta võiks nii karm olla. Ma ootasin midagi nagu Gus Van Sant’i film “Elephant” ja ma tahtsin filmi kaudu midagi eesti kööliõpilaste elust ja keelest teada saada.
Sellegipoolest arvan, et koolivägivald ja kiusamine on kaks probleemi, mis pole nii tihedalt koolitulistamisega seotud. Filmi nägedes oli mulle selline tunne, et Raag mingil mõel ebateadlikult “õigustab” koolitulistamist. Mu meeles pole sellistel juhtudel enamasti mingit ratsionaalset põhjust. Nagu üleeile Saksamaal. “Suhtelisetl tavalline” poiss kellel on teistmelise ea tavalised probleemid saab relva kätte ja teeb hoopis valet otsust.
Film saab isegi Hispaania poodides leida! (näiteks FNAC’is). See näitab, et Euroopa integratsioon läheb edasi, hoolimata Lisbonni kõkkuleppe saatusest.
Pildi tegin Sevillas jõulupühade ajal.
Filed under: Euroopa, eesti keel, eestlased, elu eestis, filmid
