Olga: “Ma olen rase”
Heino: “Ja mina olen Heino”
Olga: “Muidugi oled Eino, kene, kes siis veel?”
Umbes sellist vestlust võib kuulda toredas viieosalises kuuldemängus Kroonu, mis oli Vikerraadio eetris ja mida nüüd võib Järjejutu leheküljelt kuulata või arvutisse tõmmata. Selle kuuldemängu kohta võib ka üksikasjalikumalt lugeda hästi kirjutatud Ekspressi artiklist.
Kuuldemäng jutustab, kuidas kolm noort eestlast, Peeter, Heino ja Stepan, värvatakse NL lõpuaastatel nõukogude armeesse. Seal püüavad nad nii hästi kui võimalik aega viita ja samas nende OMA sõltumatust üksikisikuna säilitada. Mõistagi nad ei tahtnud teenida, kuid Peetri ema, unustades, et vanaisa oli metsavend, ütles, et “kui sind ei võeta viivitamatult armeesse vastu, lähen ma ise teenima”.
Pean tunnistama, et ma ei saanud paljudest tähtsadest asjadest aru, aga paljusid naljakaid stseene taipasin küll. Näiteks esimeses osas, kui nad lähevad restoranivagunisse ja võtavad raha “seltsimehe Polomarjovi rahakotist muidugi”. Või seiklused vene tüdrukutega. Mistõttu Venemaal räägitakse palju “kuumadest Eesti poistest” (“горячие эстонские парни” ;)
Romaan on väga hästi lavastatud. Eriti meeldis muusika, muuhulgas vene kaheksakümnendate rokkmuusika (bänd “Kino”. Nüüd hirmsasti tahaks seda bändi kuulata). Ja pärast kuulamist võib öelda, et eestlastel tõesti on huumorimeelt.
Vabandage: [kuulama, kuulata (ma kuulan); kuulma, kuulda (ma kuulen)] ;)
Üldiselt on see kuuldemäng sarnane teisele teatritükile, nimelt Evgeni Griškovetsi monoloogile “Kuidas ma koera [ära] sõin” (Как я съел собаку). Griškovets on nüüd väidetavalt enim tuntud Moskva draamakirjanik (kirjutab näidendeid ja teatritükke) ja lavastaja.
Muide, Grishkovets räägib ka OMA tükis eestlastest, kes koos temaga Nõukogude Vaikse Ookeani Laevastikus teenisid!
Filed under: Venemaa, griskovets, järjejutt, kroonu, kuuldemäng, raadio, teater, tüdrukud
