Detsember 13, 2008 • 1:31 e.l.
Hispaania keeles tähendab “esperar” “ootama” ja “loodama”. Pole kunagi selge, mis me teeme: kasvõi ootame midagi või loodame midagi saada. Teistes keeldes pole asi nii segane:
Vene keeles: ждать, ожидать
Englise keeles: to wait, to hope
Prantsuse keeles: espérer, attendre
Saksa keeles: warten, hoffen
Aga eesti keeles on sõnadel “ootus” ja “lootus” väga sarnane tähendus, eksole? Noh, natuke erinev küll. Aga võib öelda, et mõlemad tähendavad “esperanza”. Hispaania keeles on ka sõna “espera”, mis tähendab põhimõtteliselt “ootus” või “ootamine”. Võib olla ootus on rohkem nagu hispaania keeles “expectativa” (inglise keeles “expectation”) ja “loodus” nagu “esperanza” (inglise keeles “hope”).
Kui Obama oleks olnud eesti neeger (palun vabandust amerikaanlastele, kellele sõna neeger kõlab natuke imelikult! ;), siis ta oleks öelnud vist “me võime uskuda lootusesse”, mitte “me võime uskuda ootusesse”.
Filed under: eesti keel, hispaania keel
juuli 13, 2007 • 11:26 e.l.
Oma hiljutises kõnes Hispaania kuninga küllalisena tõmbas President Ilves huvitavaid paralleele Eesti ja Hispaania ajaloo vahel ja vihjas sellele, mis seob hispaanlasi ja eestlasi omavahel.
Ma kirjutan siin mõned katkendid [täissihitis!], mis mulle eriti meeldisisid:
Esimene kohvik Tallinnas:
On teada, et esimese kohviku meie pealinna Tallinna rajas mees, kes oli pärit Zaragozast.
Eesti ja hispaania rahvalaulud:
Eesti kauaaegne suursaadik Kaarel Robert Pusta pani aga 1921. aastal esmakordselt Hispaaniat külastades tähele, et mõned siinsed rahvalaulud on väga eestilikud ja üks tants on täiesti Eesti rahvatantsu Kaera-Jaani moodi. Kohalik maavalitseja arvanud seepeale, et põhjus on väga lihtne: „Oleme mõlemad meresõitjad ja küllap siis Teie mehed tantsisid siin kunagi meie tüdrukutega või oli see vastupidi…”.
Hispaania esimene kuldmedali olümpiamängudes (või sellel spordialal, ma ei tea).
1980. aasta olümpiamängude purjeregatil võitsid Hispaania purjetajad just Tallinna lahel oma läbi aegade esimese kuldmedali.
Jüri Talvet ja TÜ hispaania keele osakond (muide, Jüri Talvet on saanud väga kõrge auhinna [täissihitis! lõpetatud tegevus!] OMA uuringute eest, “Isabel la Catolica -ei tea kuidas eesti keeles- rist).
Hispaania keel ja kirjandus on aastaid olnud üks kõige populaarsemaid erialasid meie rahvuslikus Tartu Ülikoolis, kus on juba sirgunud mitu põlvkonda Eesti hispaniste.
Tuglasi mälestused Hispaaniast:
Eesti kirjanik Friedebert Tuglas imetles oma Hispaania reisikirjas saja aasta eest hispaanlaste vaprust ja vaimusuurust, veel enam liigutas teda aga südamlikkus ja suuremeelsus.
Aga sarnasusi on palju. Ilves oleks võinud lisada, et meile (hispaanlastele) meeldib õlu ja saun ja teile (eetlastele) meeldib päike ja soe. Meile mõlematele vastastikuselt meeldivad hispania ja eesti tüdrukud. Meil on ka verivorstid, kuigi me ei söö neid koos moosiga nagu teie. Ja me mõlemad räägime väga keerulisi keeli ;D
Filed under: Eesti, Hispaania, Ilves, ajalugu, hispaania keel, rahvusvahelised suhted
juuli 7, 2007 • 12:02 e.l.
Tahaks siin aeg ajalt kirjutada väljendeid või sõnu, mis minu lõunamehe vaatenurgast kuidagi silma paistavad või on teiste keeltega seotud. Need väljendid on alati huvitavamini ja lihtsamini ära õppida.
Nii siis, Marko Mihkelson kirjutab tema ajaveebis, et äsja Vilniuses toimunud seminaris Vene ja EL suhtede kohta …
“tegelikest probleemidest ja julgeolekuohtudest kippus jutt kauge kaarega mööda käima.”
Toon siia seda lauset, sest “kauge kaarega mööda käima” kõlab nagu saksa keeles “einen grossen Bogen um etwas machen“. Võib-olla see ei tähenda täpselt samas, aga ikkagi mõlemad väljendid on väga sarnased nii vormis kui ka tähenduses.
Võib-olla see väljend on küll paljudes keeltes olemas, aga hispaania keeles öeldakse seda mõtet natuke teistmoodi, me räägime pigem “dejar algo de lado“.
Filed under: ajaveebid, eesti blogid, eesti keel, eesti sõnad, hispaania keel, saksa keel, väljendid
