Koodivahetus

Icon

Lugu sellest, kuidas ma õpin eesti keelt

Hispaanias toimus maavärin…

…ja mina sain sellest teada Aktuaalse Kaamera kaudu. Näete, eesti keelt osata võib-olla väga kasulik ;)

Tegelikult oli maavärina epitsenter minu linnalt väga kaugel, kuid kuuldavasti oli efekt ka siin maa lõunas nähtav. Mina pole üldse midagi märganud. Tol ajal õppisin hoolega muidugi.

Filed under: Hispaania, maailmastumine, maavärin, uudised

Mis seob hispaanlasi ja eestlasi

ilvesOma hiljutises kõnes Hispaania kuninga küllalisena tõmbas President Ilves huvitavaid paralleele Eesti ja Hispaania ajaloo vahel ja vihjas sellele, mis seob hispaanlasi ja eestlasi omavahel.

Ma kirjutan siin mõned katkendid [täissihitis!], mis mulle eriti meeldisisid:

Esimene kohvik Tallinnas:

On teada, et esimese kohviku meie pealinna Tallinna rajas mees, kes oli pärit Zaragozast.

Eesti ja hispaania rahvalaulud:

Eesti kauaaegne suursaadik Kaarel Robert Pusta pani aga 1921. aastal esmakordselt Hispaaniat külastades tähele, et mõned siinsed rahvalaulud on väga eestilikud ja üks tants on täiesti Eesti rahvatantsu Kaera-Jaani moodi. Kohalik maavalitseja arvanud seepeale, et põhjus on väga lihtne: „Oleme mõlemad meresõitjad ja küllap siis Teie mehed tantsisid siin kunagi meie tüdrukutega või oli see vastupidi…”.

Hispaania esimene kuldmedali olümpiamängudes (või sellel spordialal, ma ei tea).

1980. aasta olümpiamängude purjeregatil võitsid Hispaania purjetajad just Tallinna lahel oma läbi aegade esimese kuldmedali.

Jüri Talvet ja TÜ hispaania keele osakond (muide, Jüri Talvet on saanud väga kõrge auhinna [täissihitis! lõpetatud tegevus!] OMA uuringute eest, “Isabel la Catolica -ei tea kuidas eesti keeles- rist).

Hispaania keel ja kirjandus on aastaid olnud üks kõige populaarsemaid erialasid meie rahvuslikus Tartu Ülikoolis, kus on juba sirgunud mitu põlvkonda Eesti hispaniste.

Tuglasi mälestused Hispaaniast:

Eesti kirjanik Friedebert Tuglas imetles oma Hispaania reisikirjas saja aasta eest hispaanlaste vaprust ja vaimusuurust, veel enam liigutas teda aga südamlikkus ja suuremeelsus.

Aga sarnasusi on palju. Ilves oleks võinud lisada, et meile (hispaanlastele) meeldib õlu ja saun ja teile (eetlastele) meeldib päike ja soe. Meile mõlematele vastastikuselt meeldivad hispania ja eesti tüdrukud. Meil on ka verivorstid, kuigi me ei söö neid koos moosiga nagu teie. Ja me mõlemad räägime väga keerulisi keeli ;D

Filed under: Eesti, Hispaania, Ilves, ajalugu, hispaania keel, rahvusvahelised suhted

Tagasi kooli

klassSee, et eesti filmi “Klass” valiti Euroopa parimaks filmiks, on kõigepealt järjekordne edu Eesti jaoks, aga minu jaoks on see samuti väga hea uudis. Sest see auhind võib tähendada, et film näidatakse ka Sevillas mõnes kinosaalis, ja loodetavasti eesti keeles. Filmi “Nimed marmortahvlil” DVD võib isegi Hispaania poodides leida.

Sellest filmist olen juba palju kuulnud. Filmi lavastaja Ilmar Rag oli Jutusaate külaliseks (vt siia) ja mõnesid mõningaid katkendeid näidati ETV uudistes. Vaatame nüüd, kas film on edukas teistes Euroopa maades (näiteks Saksamaal), sest Eesti noored on ju väga vahvad ja koolivägivald on igal pool väga aktuaalne teema.

Muidugi, ma ei arvesta arva, et Hispaanias palju inimest inimesi käivad käib seda filmi vaatamas läheb seda filmi vaatama (siin istuvad inimesed kodus ja vaatavad “programas de cotilleo“, sest ilmad on liiga soojad), aga loodan, et vähemalt minu kodulinnas võib seda ikkagi naha. Üks inimene käib kindlasti seda filmi vaatamas läheb kindlasti seda filmi vaatama, nii et see tasub ära!

Filed under: Hispaania, eesti filmid, eesti keel, eesti koolid, kino

Ilves tuleb meie juurde lõunasse…

CARMONA

…Sest siin on ilm ilus ja soe! :)

Postimehe kommentaaride kohaselt on see reis palju eestlasi jaoks kadedusvärne kadestusväärne. Üks tüdruk (oletan et ta on tüdruk ja mitte poiss) kommenteeris seda uudist järgmiste sõnadega:

oh kui armas
seal soe, saab dineel bikiinides olla ja völuda

Tegemist on Riigivisiidega, kus Eesti Vabariigi president kohtub muuhulgas Hispaania kuningat ja peaministrit kuningaga ja peaministriga. Kohtumine Madriidi ja Barcelona linapeaga ja osalemine mitmetel üüritustes üritustel Hispaania ja Eesti ettevõtjadega ettevõtjatega on ka ette nähtud.

Kahjuks presidendi päevakaval paevakavas pole visiit visiiti (?) Sevillasse, niiet selgitamatult kohtumine ühe toreda hispaanlasega (minuga) pole ette nähtud ;)

goyaEesti ajalehed kirjutavad, et visiidiprogrammis on ka ette nähtud pärja asetamine tundmatu sõdurite monumendi juurde. See on aussamma ausammas mida mis ehitati 19. sajandil ja kus alguses mälestati Iseseisvussõja (1808-1812) ohvreid, nende hulgas ka tavalisi kodanikuid kodanikke, keda Napoleoni armee tappis kahendal mail 1809 aastal. Seda stseeni võib Goya teoses näha.

Selle aussamba ausamba austamine on hea mõtte ka sellepärast, et kahjuks mõned päevad tagasi suri surid / hukkusid umbes samal ajal nii Eesti kui ka Hispaania sõdurid, kes teenisid Afganistanis ja Lebanonis.

Filed under: Eesti valispolitika, Goya, Hispaania, Ilves, Madrid, Riigivisiit, ajalugu, mina, rahvusvahelised suhted, reisimine

Laulupidu Hispaaniast vaadates

laulupidu

Vaatasin laulupidu Eesti ajalehte piltides ja ETV uudistes. Ausalt öeldes oli see tõesti väga ilus. Eriti meeldis see, et tänavu toimub noorte pidu ja väikestel lastel oli seal väga suur ja tähtis roll. Ilus oli näha, kui õnnelikud nad olid!

Seal laulatud lauldud laulud olid ka väga ilusad. Kahjuks ma pole veel internetis leidnud Eesti rahvalaulusid, aga väga ilusad paistavad olevat. Olen Eesti muusika päris suur fan fänn, aga rahvalaulu pean veel avastama.

Ma pole kunagi Eestis suvel olnud ja seetõttu polnud mulle võimalust, laulu- ja tantsupeol käia, aga loodan, et see õnnestub ju kunagi.

Ma ei tea, kas Hispaania televisioonis on näidatud seda üritust. Turistide huvi Eesti vastu on siin järjest suurem, aga ikkagi palju inimesi ei tea Eesti kohta midagi. Mulle tihti (näiteks postiametis) küsitavad, kas Eesti kuulub Euroopa Liidule, ja mul on mõned tuttavad, kes veel arvavad, et mina õpin Sloveeni või Slovaki keelt.

See, et laulupeol mõned Austraalia ja Isegi Lõuna-Aafrika Vabariigi esindajad oli, on tõesti väga hea, aga oleks väga tore ka Euroopa Liidu naabreid kutsuda. Nii saaksid palju inimesi teada, et Eestil on oma kultuur ja samasus, ja kui suur roll on rahvalauludele olnud näiteks iseseisvuse taastamisel.

Filed under: Eesti valispolitika, Hispaania, ajalugu, laulupidu, rahvalaulud, suvi, tantsupidu

Minust

Kahekümne kuue seitse aastane, kes elab soojas ja päikesepaistelises lõunas ja õpib eesti keelt, sest igatseb lumi lume, blondiinide, hõõgveini ja verivorstide järele. Ehk tavaline hispaanlane, eks ole?

Lugejad

  • 38,833 eestlast