Oma hiljutises kõnes Hispaania kuninga küllalisena tõmbas President Ilves huvitavaid paralleele Eesti ja Hispaania ajaloo vahel ja vihjas sellele, mis seob hispaanlasi ja eestlasi omavahel.
Ma kirjutan siin mõned katkendid [täissihitis!], mis mulle eriti meeldisisid:
Esimene kohvik Tallinnas:
On teada, et esimese kohviku meie pealinna Tallinna rajas mees, kes oli pärit Zaragozast.
Eesti ja hispaania rahvalaulud:
Eesti kauaaegne suursaadik Kaarel Robert Pusta pani aga 1921. aastal esmakordselt Hispaaniat külastades tähele, et mõned siinsed rahvalaulud on väga eestilikud ja üks tants on täiesti Eesti rahvatantsu Kaera-Jaani moodi. Kohalik maavalitseja arvanud seepeale, et põhjus on väga lihtne: „Oleme mõlemad meresõitjad ja küllap siis Teie mehed tantsisid siin kunagi meie tüdrukutega või oli see vastupidi…”.
Hispaania esimene kuldmedali olümpiamängudes (või sellel spordialal, ma ei tea).
1980. aasta olümpiamängude purjeregatil võitsid Hispaania purjetajad just Tallinna lahel oma läbi aegade esimese kuldmedali.
Jüri Talvet ja TÜ hispaania keele osakond (muide, Jüri Talvet on saanud väga kõrge auhinna [täissihitis! lõpetatud tegevus!] OMA uuringute eest, “Isabel la Catolica -ei tea kuidas eesti keeles- rist).
Hispaania keel ja kirjandus on aastaid olnud üks kõige populaarsemaid erialasid meie rahvuslikus Tartu Ülikoolis, kus on juba sirgunud mitu põlvkonda Eesti hispaniste.
Tuglasi mälestused Hispaaniast:
Eesti kirjanik Friedebert Tuglas imetles oma Hispaania reisikirjas saja aasta eest hispaanlaste vaprust ja vaimusuurust, veel enam liigutas teda aga südamlikkus ja suuremeelsus.
Aga sarnasusi on palju. Ilves oleks võinud lisada, et meile (hispaanlastele) meeldib õlu ja saun ja teile (eetlastele) meeldib päike ja soe. Meile mõlematele vastastikuselt meeldivad hispania ja eesti tüdrukud. Meil on ka verivorstid, kuigi me ei söö neid koos moosiga nagu teie. Ja me mõlemad räägime väga keerulisi keeli ;D
Filed under: Eesti, Hispaania, Ilves, ajalugu, hispaania keel, rahvusvahelised suhted

Eesti ajalehed kirjutavad, et visiidiprogrammis on ka ette nähtud pärja asetamine tundmatu sõdurite monumendi juurde. See on