Hispaania lõunaosas elades ma mõistagi ei kohtu eesti tüdrukutega väga tihti, aga iga kord, kui ma nendega väljas käin, kirjutan kohe sellest oma blogis. Nii jääb mulje, et pidutsen ilusate tüdrukutega iga teine päev, mis tegelikült ei vasta tõele ;)
Viimane kord leidis selline hispaania-eesti rahvusvaheline tippkohtumine aset septembris. Kohtusin Mari ja Ingridiga. Keeleteaduse vaatenurgast oli see väga kasulik õhtu. Jõime hirmsasti palju (laulsime “Suve hing, lendas kui lind…”, nii et kujutage ette), tüdrukud kaebasid, et hispaania poisid joovad liiga vähe, mille peale ma ütlesin et just eelmisel päeval ma olin “jooksnud” ehk joonud terve pudeli rootsi õlut…
Sain teada, et eesti tüdrukud nimetavad hispaaia poisse “kutid” või “kütid”, mis kõlavad täpselt samamoodi nagu “kuut”, aga nad teavad, mida nad silmas peavad. See peab olema mingi naistevaheline salakeel.
Samuti õppisin uue sõna “korgitser”, ja teadsin, et tegusõna “korgitsema” kahjuks ei ole olemas.
Naljakas oli ka see, kui hakkasime enda ümber vene keelt kuulma. Meil oli korgitseri vaja veini pudeli avamiseks ja pidime õue minema ja kellegi käest seda küsima. Viie minuti pärast osutusime vene poodi, mis avati meie linnas vist üsna hiljuti. Tekkis selline tunne, nagu oleksime Narvas või kuskil Kohtla Järvel! :)))
Vene poest olen juba palju asju ostnud, õlut, hapukoort ja teise vajalikku asju, (ilma) milleta elu ei ole võimalik. Millal siis avatakse Sevillas eesti poodi?
