Mõned päevad tagasi kirjutasin, et ilmselgelt pole eesti keeles ma- ja da- tegevusnimede kasutamisel absoluutselt mingit loogikat ;-)
Aga Keelekõrv näitas, et on küll:
- liikumist ja arengut tähistavad verbid + MA (ma lähen, hakkan, õpin ja õpetan õmblema)
- emotsiooni- ja modaalverbid + DA (ma armastan, mulle meeldib, ma oskan, saan, suudan, võin lugeda)
- on + adjektiv = DA (blogisid on huvitav lugeda)
Selle kohta uurides leidsin võrgus ka palju huvitavaid asju:
Kõigepealt leidsin seda SUUREPÄRAST selgitust power poindi formaadis (MA ja DA infinitiiv), mis on Olga Ivanova poolt kirjutatud Tallinna Mustamäe Realgümnaasiumi õpilaste jaoks.
Kahtlematult on põhikoolilapsed minust palju andekaimad, aga ikkagi loodan, et saan sellega hakkata hakkama :D
Teiseks leidsin Epu ajaveebis sissekannet, milles ta kirjeldab kuidas tema kaheaastane tütreke Marta eesti ja inglise keelt rääkis umbes üks aasta tagasi. Kommentaarides panni seal tähele, et:
Üks huvitav asi, mis Marta kõnet lugedes silma jääb, on see, et ta kasutab valdavalt ma-infinitiivi: jooks(e)ma, hüppama, jne.
Selle jutu jätku võite ise seal lugeda.
Minu meelest pole ma- ja da- tegevusnimede kasutamine väga raske asi, kuid tuleb ikka seda tähele panema panna. Väga kasulik on selgituste näited korduvalt lugeda ja niimoodi meelde jätma. Soovitan kõigile! :-D
Filed under: -da infinitiiv, -ma infinitiiv, ajaveebid, eesti grammatika, eestlased, grammatika, lastekeel, näited
