Eesti tegevusnimed, Revisited

Mõned päevad tagasi kirjutasin, et ilmselgelt pole eesti keeles ma- ja da- tegevusnimede kasutamisel absoluutselt mingit loogikat ;-)

Aga Keelekõrv näitas, et on küll:

1. liikumist ja arengut tähistavad verbid + MA (ma lähen, hakkan, õpin ja õpetan õmblema)
2. emotsiooni- ja modaalverbid + DA (ma armastan, mulle meeldib, ma oskan, saan, suudan, võin lugeda)
3. on + adjektiv = DA (blogisid on huvitav lugeda)

Selle kohta uurides leidsin võrgus ka palju huvitavaid asju:

Kõigepealt leidsin seda SUUREPÄRAST selgitust power poindi formaadis (MA ja DA infinitiiv), mis on Olga Ivanova poolt kirjutatud Tallinna Mustamäe Realgümnaasiumi õpilaste jaoks.

Kahtlematult on põhikoolilapsed minust palju andekaimad, aga ikkagi loodan, et saan sellega hakkata hakkama :D

Teiseks leidsin Epu ajaveebis sissekannet, milles ta kirjeldab kuidas tema kaheaastane tütreke Marta eesti ja inglise keelt rääkis umbes üks aasta tagasi. Kommentaarides panni seal tähele, et:

Üks huvitav asi, mis Marta kõnet lugedes silma jääb, on see, et ta kasutab valdavalt ma-infinitiivi: jooks(e)ma, hüppama, jne.

Selle jutu jätku võite ise seal lugeda.

Minu meelest pole ma- ja da- tegevusnimede kasutamine väga raske asi, kuid tuleb ikka seda tähele panema panna. Väga kasulik on selgituste näited korduvalt lugeda ja niimoodi meelde jätma. Soovitan kõigile! :-D

Filed under: -da infinitiiv, -ma infinitiiv, ajaveebid, eesti grammatika, eestlased, grammatika, lastekeel, näited

Mida teha vs. mida tegema

Üks suur raskus eesti keeles on -ma ja -da infinitiivide kasutamine. Vene keeles on ka olemas kaks infinitiivi (делать, сделать), aga hispaania, prantsuse või saksa keeles on ainult üks infinitiiv olemas.

Eesti keele puhul tuleb väike pöördsõnadekiri pöördsõnade nimekiri ära õpiDA. Jah, ma tean et te pole sellest kunagi kuulnud, aga välismaalastele pakub eesti keel rohkem raskusi, kui teile (gi).

Ausalt öeldes, ma pole veel kuulnud mingit ratsionaalsest selgetust ratsionaalset selgitust sellest, miks on eesti keeles kaks infinitiivid infinitiivi olemas. Tähendus on ikkagi hoopis saamasugune. Või kuidas?

Vene keeles on ju совершенного ja несовершенного вида tähendust erinev. Я делал очень много, но нечего не сделал. See väike keeleomadus on vist Venemaa ajalugu ja ilukirjandust sügavalt mõjutanud.

Aga tuleme eesti keelele tagasi:

Pöördsõnad, milledega tuleb kasutada -ma infinitiivi.

1. Ma pean õppima
2. Ma olen valmis andestama
3. Ma olen nõus leppima
4. Ma hakkan minema
5. Ma lähen puhkama
6. Ma jään magama
7. Ma õpin õmblema

Mistõttu ma pole veel neid ära õppinud. Arvan, et mõtlen välja mingisugune väike lugu mingisuguse väikese loo.

Pöördsõnad, milledega tuleb kasutada -da infinitiivi.

1. Ma saan õppida
2. Ma võin aidata
3. Ma tohin tulla
4. Ma tahan süüa
5. Ma soovin puhata
6. Ma loodan leida
7. Ma kavatsen ära minna
8. Ma oskan küpsetada
9. Mul on tarvis õppida
10. Mul on vaja lugeda
11. Mul tuleb töötada
12. Mul on kasulik võimelda
13. Mulle meeldib tantsida

Siin pole ka vist mingit loogikat. Aga kuna infinitiiv tuleb kasutada iga teises lauses, siis tasub seda õppida.

Oi, kuidas siis õigesti õieti õigesti, “tasub õppida” või…!? Sellest minu ilus venekeelne “Lihtne Eesti keele Grammatika harjutuste- ja võtmega” ei selgeta selgita midagi… ;)

Filed under: -da infinitiiv, -ma infinitiiv, eesti grammatika, eesti keel, grammatika, infinitiiv, pöördsõnad, vene keel, õigesti rääkima, вид глаголов