Eesti keele süntesaator

Huvitav, kas eestlased kasutavad selliseid asju nagu… Eesti keele süntesaator‘it.

Tegemist ei ole mingisuguse techno-muusika instrumendiga, vaid väga kasuliku leheküljega, millesse saad sisestada ühe sõna nimetavas käänes ja saada selle vastu osastavat, sisseütlevat või ükskõik missugust käänet. Tegusõnaid pööratab ka.

Minu jaoks on väga suur tõetus? tugi, et mitu ressursi on võrgus kättesaadav. Tihti kaeban selle üle, et sõnaraamatustest ei leia vastusi, või sellest, et EKI õigekeelsuse sõnaraamatus ei selgita mingi sõna tähendust. Aga sellised asjad nagu süntesaator või hüperlinker on täiesti suurepärased.

Hüperlinker annab iga sõna nimetavas käändes. Lihtne, aga kasulik asi.

Kui aga tahad muusikat komponeerida, siis EKI veebileht pakub ka teisi võimalusi. Näiteks siin saad midagi sisestada ja eestikeelne robot loeb seda puhtas eesti keeles. Tema hääl ei ole väga ilus ja ausalt öeldes ei oska ta väga hästi laulda, aga proovida võib ikkagi ;)

Muide, Hispaania keelseid lauseid loeb ta ka, aga suure aktsendiga.

Filed under: eesti keel, grammatika, keeletehnoloogia, osastav, robot, sihitis, süntesaator, õigesti rääkima

Mida teha vs. mida tegema

Üks suur raskus eesti keeles on -ma ja -da infinitiivide kasutamine. Vene keeles on ka olemas kaks infinitiivi (делать, сделать), aga hispaania, prantsuse või saksa keeles on ainult üks infinitiiv olemas.

Eesti keele puhul tuleb väike pöördsõnadekiri pöördsõnade nimekiri ära õpiDA. Jah, ma tean et te pole sellest kunagi kuulnud, aga välismaalastele pakub eesti keel rohkem raskusi, kui teile (gi).

Ausalt öeldes, ma pole veel kuulnud mingit ratsionaalsest selgetust ratsionaalset selgitust sellest, miks on eesti keeles kaks infinitiivid infinitiivi olemas. Tähendus on ikkagi hoopis saamasugune. Või kuidas?

Vene keeles on ju совершенного ja несовершенного вида tähendust erinev. Я делал очень много, но нечего не сделал. See väike keeleomadus on vist Venemaa ajalugu ja ilukirjandust sügavalt mõjutanud.

Aga tuleme eesti keelele tagasi:

Pöördsõnad, milledega tuleb kasutada -ma infinitiivi.

1. Ma pean õppima
2. Ma olen valmis andestama
3. Ma olen nõus leppima
4. Ma hakkan minema
5. Ma lähen puhkama
6. Ma jään magama
7. Ma õpin õmblema

Mistõttu ma pole veel neid ära õppinud. Arvan, et mõtlen välja mingisugune väike lugu mingisuguse väikese loo.

Pöördsõnad, milledega tuleb kasutada -da infinitiivi.

1. Ma saan õppida
2. Ma võin aidata
3. Ma tohin tulla
4. Ma tahan süüa
5. Ma soovin puhata
6. Ma loodan leida
7. Ma kavatsen ära minna
8. Ma oskan küpsetada
9. Mul on tarvis õppida
10. Mul on vaja lugeda
11. Mul tuleb töötada
12. Mul on kasulik võimelda
13. Mulle meeldib tantsida

Siin pole ka vist mingit loogikat. Aga kuna infinitiiv tuleb kasutada iga teises lauses, siis tasub seda õppida.

Oi, kuidas siis õigesti õieti õigesti, “tasub õppida” või…!? Sellest minu ilus venekeelne “Lihtne Eesti keele Grammatika harjutuste- ja võtmega” ei selgeta selgita midagi… ;)

Filed under: -da infinitiiv, -ma infinitiiv, eesti grammatika, eesti keel, grammatika, infinitiiv, pöördsõnad, vene keel, õigesti rääkima, вид глаголов